Lean Startup: Kuidas luua toimiv ja kasumlik ettevõte, mida on tegelikult ka vaja?

Kuidas vähendada inimpotentsiaali raiskamist ning luua ettevõtteid, mis on jätkusuutlikud?

Olen olnud ettevõtlusmaailmas alates 2010st aastast. Sealhulgas töötanud ühes kiiresti arenevas IT-ettevõttes ning näinud startup-maailma esiletõusu Eestis. Olles olnud kogu elu ettevõtlik, olen jälginud ja pannud tähele, kuidas ettevõtlust riikide poolt kõvasti propageeritakse, et vähendada töötust. Olen näinud, kuidas uued ettevõtjad, eksperdid, kes alustavad tootmisega ja spetsialistid, kes pakuvad oma teenuseid, raiskavad palju aega, närve ja oma oskusi ilma reaalset edu saavutamata. Esiteks, kõik ei ole ettevõtjaks loodud, teiseks, et täna ettevõtlus toimiks, ei piisa vanade juhtimistavade tutvumisega.

See kõik on pannud mind veenduma, et sellises maailmas on vaja uut juhtimisdistsipliini. Kogu minu tegevus on suunatud inimeste potentsiaali rakendamisega – ehk siis selle raiskamise vähendamisega, läbi inimeste (juhtimis- ja turundus-) oskuste suurendamise. Olgu see julgustus, et sa teeks iga päev rohkem seda, mida sa oskad ja mis sulle huvi pakub või ettevõtjate nõustamine, kuidas nad oma tootega sihtgrupini jõuaks. Siinjuures ei piisa vaid “heast tööst” ja ohtrast turundusest. Kogu juhtimine, ka väikeste (ja just väikeste!) ettevõtete puhul peab muutuma.

Kuidas juhtida tänast ettevõtet?

Olgu tegemist missiooni-põhise MTÜ-ga või IT-startupiga, suure pangaga või kohaliku väike-ettevõtjaga, lean-põhimõtetel juhtimine tuleb kasuks kõigile. See on eelkõige mõtteviis ja juhtimisstiil, mis arvestab tänast pidevalt muutuvat ettevõtluskeskkonda, suurenenud võimalusi ja lootust parendada kõikide tingimusi läbi hea juhtimise.

Mind võlub lean-põhimõtete puhul just selle maalähedus, soov vähendada inimeste aja raiskamist ning teha seda läbi õhulosside ja illusioonide lõhkumise, mis võivad tekkida, kui me loome suuri äriplaane, teeme suuri turu-uuringuid, mis kõik aga ei arvesta reaalset olukorda. See on juba ammu teada, et klient ei oska tegelikult öelda, mida ta soovib, kuid kui talle panna reaalse toote/teenuse pakkumine ette, siis näeme kohe, kas ta on valmis seda ostma. Lean-mõtlemine just seda püüabki saavutada: kiiret toote turule viimist, et saada ausat ja reaalset tagaisidet, kas sellisel kujul on seda vaja. Kui ei, siis saab teha muudatusi või alustada teise ettevõttega, nii ei raisata enda aega ja (investorite) raha.

Järgnevalt annangi edasi olulisemad mõtted Eric Riesi raamatust “The Lean Startup”, mida saad kasutada oma ettevõtte juhtimise puhul.

Eric Ries: The Lean Startup

Kellele raamat on: juhile, (väike)ettevõtjale, organisatsioonijuhtimise huvilistele.
Kust osta: Rahva Raamatu poodides/online poes.
Startupid on viimaste aastate jooksul tohutult kasvanud kogu maailmas, peamiselt mõeldakse nende all IT-valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Nende erilisuseks on olnud kiire tegutsemine, suured kasuminumbrid, aga ka kiired läbikukkumised, mis on jätnud investoreid suurtest summadest ilma. Tehnoloogia on loonud juurde palju ettevõtlusvõimalusi nii juba toimivatele ettevõtetele kui ka loovatele ja innovatiivsetele tavainimestele. Samas aga on see pannud proovile ka vanad juhtimisdistsipliinid. Lean-organisatsioonijuhtimise põhimõtted said alguse Taiichi Ohno ja Shigeo Shingo poolt Toyotas, et muuta oluliselt viise, kuidas tarneahelaid ja tootmissüsteeme juhitakse. See põhineb indiviidide teadmistel ja loovusel, korraga toodetavate koguste vähendamisel, siis-kui-vaja produktsioonil, inventari kontrollil ning tootmistsüklite aja olulisel kiirendamisel.

Eric Ries on toonud selle mõtteviisi ettevõtjate ette, et vähendada inimeste potentsiaali raiskamist, võimaldada kiirelt ja efektiivselt uute toodetega turule tulla ning läbi eksperimentide jõuda sujuvalt jätkusuutlikuks ettevõtteks. Ries defineerib startuppi kui inim-institutsiooni, mis on loodud et kujundada uus toode või teenus äärmiselt ebakindlates tingimustes.

“The Lean Startup” (2011) on liigendatud praktilisel viisil, käsitledes lean-juhtimisprotsessi nii, nagu seda peaks uut ettevõtmist alustades tegema. Ries toob iga protsessi osa puhul näiteid oma enda ettevõtte arenguloost ning oma klientide organisatsioonide juhtimise muutmisest lean-põhimõtetele vastavaks. Ta näitab, kuidas seda põhimõtet saab kasutada nii IT-ettevõtete puhul, kus me oleme harjunud kiirete protsessidega, aga ka USA valitsusasutuse puhul, kus ollakse harjunud aeglaste ja hierarhiliste protsessidega. Kogu raamat julgustab lugejat muutma oma mõtteviisi juhtimisest.

Kliendid ei tea, mida nad tegelikult tahavad

Suurema visiooni ja strateegia loomisega muutuvad meeskonna pingutused maagiliselt produktiivsemaks. Mitte selle pärast, et nad töötavad rohkem vaid kuna nad töötavad targemalt, joondudes klientide tegelikest vajadustest. See ongi tõeline startupi produktiivsus: süstemaatiliselt aru saada, õiget asja, mida ehitada.

Ries rõhutab terve Lean Startup raamatu jooksul, et uue juhtimismeetodi puhul on oluliseks kaks asja: raiskamine (ressursside, sh inimpotentsiaali, aja, raha) ning jätkusuutliku ja skaleeruva organisatsioonini jõudmine. Lean-mõtteviisis tähendab see seda, et meeskond peab olema väike, kuid otsustusvõimeline; selle asemel, et luua toode 100% valmis, tuleks luua minimaalselt toimiv toode (minimum viable product), mida kohe siis ka sihtgrupi peal testida. Nii, kui on saadud päris tagasisidet reaalsetelt klientidelt, tehakse tootes uuendusi, ning testitakse taas. See protsess kestab seni, kuni on jõutud tooteni, mis leiab turul oma koha. Alles siis keskendutakse organisatsiooni skaleerimisele ning jätkatakse pidevalt toote parendamisega.

Selle keskmes on pidev eksperimenteerimine ja pidev kliendisuhtlus. Miks? Sest iga muudatus peab olema kliendile oluline. Kui klient toodet ei vaja, osta ja ei soovita edasi, siis ei ole lõppkokkuvõttes ettevõttel võimalik areneda ja skaleeruda ning hullemal juhul ei ole ettevõttel lihtsalt kohta turul ja ta läheb pankrotti.

Kogu lean-protsess on hästi visuaalselt esitatud alloleval pildil.

Lean mudel tänase ettevõtte juhtimiseks

Vaadates meedias lugusid startuppidest, jääb mulje, et kõike tehakse, kiirelt, süsteemitult ja kohati lohakalt, visioonita ning startupid tulevad ja startupid lähevad. Ries argumenteerib raamatus hästi, et kiire areng vajab siiski tugevat juhtimisdistsipliini, et ära kasutada tänases maailmas peituvaid ettevõtluse võimalusi ning samas ka ellu jääda. Keeruliste ja ajamahukate plaanide loomise asemel, peab ta oluliseks tänases juhtimises keskenduda pidevatele parendustele, mida juhib ehita-mõõda-õpi tagasiside ring, mille eesrinnas on aga maailma muutev visioon. Toode ise on lõpptulemus, mitte strateegia ja võib muutuda pidevalt läbi optimiseerimisprotsessi. Nii võib lean-põhimõtetega ettevõttes algne toode täielikult muutuda, kuid visioon jääb enamasti samaks.

Just nagu iga teaduslik eksperiment on loodud teooria-alustel, startupi-eksperiment lähtub tema visioonist. Iga startupi eksperimendi eesmärk on leida viis, kuidas ehitada jätkusuutlik äri ümber selle visiooni.

Neli küsimust enne toote / teenuse loomist

Tavaliselt hakatakse ettevõtte loomisel kohe tegelema probleemi lahendamisega. Näiteks kui sul on teatud oskustekogum, mõningane kogemus oma valdkonnas ja sulle tundub, et klientidel on mingi probleem, siis suurem osa inimesi tunneb, et ilmselt on see probleem rohkematel. See teadmine tundub olevat piisav, et alustada oma ettevõttega. Nii panustatakse palju aega toote/teenuse kujundamisele, firma püstipanekule ja turundusele. Ja siis avastatakse, et tegelikkuses on kliendi probleem mujal. Selle pika protsessi, aja ja oskuste raiskamise välistamiseks küsi neli küsimust:

1. Kas kliendid tajuvad, et neil on see probleem, mida püüad lahendada?
2. Kui neil on probleem, kas nad on valmis maksma selle lahendamise eest?
3. Kas nad ostaks seda sinu käest?
4. Kas me saame ehitada sellele probleemile lahenduse?

Need küsimused ja otsesuhtlus klientidega on ääretult oluline. Sul võib olla lahendus kliendi probleemile, aga ta pole valmis selle eest maksma. Mida sa siis teed? Kas muudad ärimudelit või leiad teise viisi probleemi lahendamiseks, mille eest klient on valmis maksma? Või kui klient on valmis maksma, siis mis teeb sind eriliseks ja usaldusväärseks, et ta on valmis ostma toodet just sinult? Ma julgustan igati oma kliente, et nad hakkaksid pakkuma teenust ja looksid selle põhjal oma elustiili ettevõtte. Tavaliselt on neil aga aasta(kümne-)id kogemusi ja piisavalt kliente, kes ootavad teenust. Sellegipoolest vaatame realistlikult ärimudeli ja klientide ootused üle enne turundusplaani loomist. Isegi kui minu juurde konsultatsioonile tuleval kliendil on soov teha karjääri kannapööre või ta mõtiskleb, mis valdkonnas tegeleda soovib, on tema esimeseks ülesandeks oma oskused reaalselt praktikasse panna. Olgu see vabatahtlikuna, väikeste tööampsude näol või alustades blogimisega, et näha, kas inimesed tulevad kaasa. Alles siis saab alustada reaalse teenuse kujundamisega ja luua nähtavuse saamiseks turundusplaan. Ainult sel viisil saab tagada, et valitud uus ettevõtlus- või karjääritee on tulus.

Eduka ettevõtte valem: lean-juhtimine

Eric Ries veenab edukalt, et uus, lean-praktika aitab ettevõtetel tõsta tõenäosust eduka startupi ehitamisel tänapäevases ekstreemses ebakindlates tingimustes ning teha seda ilma inimeste aega ja oskusi raiskamata. Usun, et see on õilis eesmärk ning on näidanud ka tulemusi. Leian, et see on põhimõte, mida vähesed järgivad ning mistõttu ka paljud kannatavad ning palju ressursse (sh Eestis erinevate riigiasutuste projektide toetusrahasid) raisatakse. Ettevõtlusega alustamise propageerimist ei saa teha ilma reaalsete oskuste andmiseta, kuidas seda ettevõtet juhtida pikaajalise eduni. Just selle põhimõtte tõttu olen püüdnud ka ise läbi oma arvukate artiklite, koolituste ja nõustamiste anda reaalseid oskusi ettevõtjatele ja juhtidele, et nende tegevus oleks väärtust loov, mitte aega ja raha raiskav ning nice-to-have.

Julgustan sind raamatut lugema ning mõtlema, kuidas sa saaksid tegutseda, et reaalselt rakendada oma isiklikku potentsiaali maailmas muutuste toomiseks ning toimiva, kasumliku ja jätkusuutliku ettevõtte loomiseks VÕI olles ekspert mõnes teises organisatsioonis, kuidas sa saaksid sealset protsessi toetada lean-mõtlemist järgides.

PS: Raamat on veel müügil Rahva Raamatus.

Soovid avastada oma turundatavad oskused ning kujundada oma tööelu? Saa inspiratsioon, praktilisi turundusnippe ja nõuandeid oma töö disainimiseks videost “Bränd nimega Sina: Turundusstrateegia oma tööelu disainimiseks“.