Rahulolematus lükkab käima

tead seda tunnet, kus mõtte jookseb amokki, keha hakkab kuidagi sügelema ja tunned, et sa pead midagi tegema? Võibolla see on mingi konkreetne situatsioon töö juures, kus sa ei saa enam vaiki olla ja pead tegema otsuse, mille tulemust sa ei oska täielikult ette arvata, kuid tead, et nii, nagu hetkel asjad on, edasi ei saa. Või oled tükk aega lükanud edasi tervislikku eluviisi ning külaskäik arstile või avastus, et treppidest käimine paneb kohe võhmale aitab sul näha olukorda tema tõsiduses: oled veel noor, kuid jaksu enam ei ole. Või tunned, et oled elu aeg teistele head teinud, aga vastu saanud vähe ja sa pole sellega enam rahul.

Keha ja meie mõistus on mugav ja püüab alati hoida mugavustsoonis. Teha võimalikult vähe, säästa meid pingutusest ja esimesel võimalusel tagasi pehmesse, mõnusasse heaollu lükata. See on tema töö ja eesmärk. On öeldud, et sport ei ole normaalne tegevus. Sest treenimine toimub siis, kui sa teed midagi, milleks su keha veel mõnes mõttes valmis ei ole, ei oma veel jõudu, ehk siis enda treenimiseks, oma oskuste lihvimiseks, tugevamaks saamiseks pead alati pingutama vähemalt veidike üle oma piiride. Areng ei ole võimalik, kui sa jääd vanasse malli ja teed seda, mida alati oled teinud. Mis veel enam. Arenguks ja edasiliikumiseks ei piisa, kui vaid korra oled pingutanud, see peab olema järjepidev.

Kust tuleb rahulolematus?

Rahulolematu stuleb tihti mõistmisest, et Ma olen punktis A, aga ma tahtsin/tahaksin/peaksin olema hoopis punktis B või Z või X.” Olgu see B, Z või X mõni isiklik tulevikuvisioon, mille seadnud lapsepõlves, uskumus enda ja oma oskuste kohta või võrdlus teistega: teised on, aga mina ei ole. Tihtipeale on see meie enda tajumine, mitte alati isegi faktid, mis ebamugava rahulolematuse tekitab. Me tajume, et naabril on parem, me pole omavanuselistega võrreldes saavutanud sama palju või tunneme, et meie tulemused ei ole samaväärsed kui teistel, kes on saavutanud sama palju.
Kui tegemist on vaid tundmisega, et ma ei ole ehk seal kus peaksin, on võimalik selge enda tugevuste-nõrkuste analüüsiga, oma tööalase tegevuse kaardistamisega luua faktidel põhinev mõistmine, kas mu tunne vastab tõele?

Kui aga võrdled oma rahulolematust tekitanud olukorda A-d sellega, mis sinu enda ootused endale on olnud, sinu eesmärgid ja unistused, mille oled endale loonud, siis on küsimus kolmetine:

1. Kas seatud eesmärgid ja unistused on võimalikud, võimalikud selle ajaga, mida oled oodanud?
2. Kas seatud sammud on olnud õiged?
3. Kas tegelikult soovid seatud unistuses olla? Või on see kellegi teise unistus.

Fakt on see, et sul on rahulolematus. Mida nüüd ette võtad?

Edasiviivad jõud soovitud tulemuseni

Eks käitumisi, mida teha saad, on mitmeid.

1. Võta paus. Hinda olukorda. Võib-olla ongi kõik korras ja veel paremini kui sa arvasid, aga sa pole lihtsalt võtnud endale hetke, et seda mõista.
2. Ignoreerid. Ehk läheb üle see ebamugav tunne.
3. Leiad vabanduse, et probleem on mujal. Ehk siis ignoreerid ja lased rahulolematusel mööduda ja lähed tagasi mugavustsooni.
4. Analüüsid situatsiooni, miks oled siin ja mis on sinu võimalused tegutsemiseks?
5. Analüüsi tulemusel, kellegiga rääkides või ahhaaa-hetke tulemusel (meditatsioon aitab) mõistad, mida tegema pead ja hakkad tegutsema. Leiad head edasilliikumise strateegia tööriistad või kellegi, kes selles aitab.
6. Sead endale selge plaani situatsiooni mõistmiseks, kui lahendus pole kergete killast või on väga tugevate mõjutustega sinu ja su lähedaste eludele. Peale seda hakkad lahendusi otsima.

Variante on veel, kuid esimesed kaks tegutsemist tihtipeale tähendavad, et rahulolematus tuleb tagasi hilisemal ajal. Ei pruugi olla täna, ega homme, isegi mitte kuu aja pärast. Seega on mõistlik teha kasvõi väikene arengusamm. Teadvustada oma hetkeolukorda (ka see on tihtipeale suur samm!) ja olla enda vastu aus. Oleme suurepärased enesetakistajad kui tunneme, et eesmärk on ebamäärane ja pole kindlad, kas meil on piisavalt tööriistu ülesandega toimetulekuks. Tihtipeale vanad ja aegunud mõttemustrid ei aita. Vaja oleks veidi end raputada lahti, mõista iseend ja seda, et see ongi mõnes mõttes keha kohus hoida sind turvastsoonis ja küsida: Aga mis siis, kui ma astun selle järgmise (väikse) sammu?

 

Aga mis siis, kui ma astun selle järgmise sammu?

Loodan, et sinus on see jõud, vägi, see visioon, kuidas sa tahaksid end tunda ja kes sa tegelikult oled. See teadmine paneb sind liikuma. Tegutsema oma unistuste töö nimel, minema trenni,  kasvõi tehes need esimesed 10 kätekõverdust, et elada täisväärtuslikumalt, seadma endale väljakutseid ja leidma tuge neilt, kes oskavad sind innustada ja anda vajalikke tööriistu enda arendamiseks! Nägema suuremat pilti ja võimalusi, kus sa saad end rakendada ja arendada.

Proovi ja anna teada, mis olukord praegu sinu äris, karjääris, enesearengus või suhetes enda või teistega tekitab? Millise lahenduse leidsid? Kirjuta kommentaarides või saada kiri liisi@persoonibrand.ee

Liisi Toom

Persoonibrändi ja kommunikatioonijuhtimise nõustaja, ettevõtja, elustiili blogija ja soorituscoach. Minu fookuses on toetada neid, kes plaanivad tuua enda elus ja maailmas positiivseid muutusi, luua oma elu oma tingimustel. Teen seda läbi tervikliku persoonibrändi, mõjujõu avastamise ja vaimse treeningu coachingu ja koolituste. Vabal ajal joon liiga palju kohvi, katsetan taimsete toitudega ja käin Emajõel aerutamas.