Liiga vähesed tegelevad teadlikult oma professionaalse kuvandiga, ütleb persoonibrändi agentuuri asutaja Liisi Toom.

– Intervjuu Eesti Päevalehes

Inimesed on hakanud uskuma, et teadlikult karjääri planeerides, ise valikuid tehes ja visalt nendeni liikudes on võimalik oma elu kujundada, ütleb kommunikatsioonispetsialist Liisi Toom, kes juurutab Eestis persoonibrändi ehk isikukaubamärgi mõistet. Tema juurde tulevad inimesed, kes on jõudnud arusaamisele, mida nad kaheksa tundi päevas (või rohkem) teha tahavad, ning vajavad abi selle sõnastamiseks ja teistele nähtavaks tegemiseks. Ka need, kes tahavad teiste sama valdkonna tegijate seast silma paista ja tihti ei mõista, mis on valesti, et neid järjekordselt ihaldatud ametikohale ei valitud.

Kas klientide kirjeldus peab paika?

Nii võib öelda küll. Üks rühm on veel: juhid, kes soovivad oma organisatsiooni persoonibrändi juhtimise kaudu arendada. Aitan koolitada töötajaid oma unikaalsust nägema, mis lõpeb sellega, et nad oskavad hinnata ennast, oma tugevusi, oma kohta ja rolli organisatsioonis ja selle brändi kujunemises. Tänapäeval on see ju oluline ka n-ö talendijahis, värbamises.

Niisiis, persoonibränd on…?

Persoonibränd on see, mida räägitakse sinu kohta siis, kui sind ruumis ei ole, võiks olla üks selgitus. Minu jaoks on persoonibränd kogum sinu hoiakutest, iseloomust (ja selle eripärast), oskustest, teadmistest ja kogemustest, mis on esitatud kliendile või potentsiaalsele kliendile selgel ja arusaadaval viisil. Persoonibränd teeb teistele selgeks, kes sa oled ja mida sa professionaalsel tasandil pakud.
Vahel on oluline mõista, et tegelikult ongi kõik hästi, ja teada teed, kuidas see nii jääkski.

Kõige olulisem, mida sa ise saad tugevalt mõjutada, on see, mida ja kuidas sa teed. Kas teed oma tööd hästi? Kas teed seda nii, et teistel on sinuga hea olla? Kui sinu stiil sobib ainult konkreetsete inimestega – oled empaatiline ja sobid nt vanema generatsiooniga versus oled äkiline ja otsekohene ning sobid seetõttu noorema generatsiooniga –, siis pead seda oma sihtgrupis arvestama. Kui inimene meile ei meeldi, arvame temast pigem halvasti. Seda saab vältida, kui validki kliendid, kellega on loomulik klapp ja ühised väärtused.

Kes peaksid tõsiselt oma persoonibrändile mõtlema?

Sellist „auditit” peaks igaüks mõne aja tagant tegema. Igapäevane tegevus on pigem oluline neile, kes korraldavad muutust ja vajavad „müüki” või vahetavad töökohta või on olnud turul pikka aega ja vajavad uuele tasemele jõudmist.

Tegelikult ei pruugi sul ühtegi sotsiaalmeediakanalit olla ja oled siiski väga nähtav.

Teisalt on see oluline juhtidele, kel ei ole oskusi enesekommunikatsioonis või kes on väga kindlad, et neid nähakse x moel, kuid ei mõista, miks kliente ei jätku või suhted on sassis.

Kas oma kaubamärki saab kujundada ise, spetsialisti abita?

Ikka saab. Suur osa inimesi teeb seda edukalt. Vaata persoonilugusid: inimene ütleb „see on lihtsalt ainuke asi, mida ma hästi oskan”. Need on inimesed, kes on valinud ala, millest tunnevad, et see on nende teema. Nad arendavad end sel teemal ja neil on asjale oma personaalne lähenemine. Peale selle on neil mõned oskused, mis teevad nad oma valdkonnas erilisemaks. Võtame Maris Lauri, kes on minu arust väga hea näide heast persoonibrändist, mis on kujunenud. Ilmselt alles nüüd peab ta teadlikult tegelema välise poolega, kuna on sellises staatuses. Aga tema artikleid lugedes tuleb välja kolm asja: ta armastab arve, on seda alati teinud, ta teadvustab, et vaatab arvudele teistmoodi, teeb oma tööd veidi teisiti, tal on oskus oma tööst selgelt ja lihtsalt kirjutada ja rääkida. (Miks ajakirjandus kogu aeg tema poole pöördus?) Peale selle on ta meeldiv inimene. Rohkem pole vajagi.

Millest alustada?

Kaardistamisest. Nimetan seda detailseks CV koostamiseks, kuhu lasen peale töökogemuse kirja panna absoluutselt kõik hobid, projektikesed, endale olulised ja vähem olulised saavutused. Samuti palun üles kirjutada tööülesanded n-ö faktipõhiselt: mida sa siis tegelikult tegid? Selline asi võiks kõigil olemas olla, koos oma töö näidistega – olgu need kirjatükid, fotod, aruandlus, loodud menüüd jne.

Muutustest: paljud soovivad midagi, aga ei jõua kunagi selle küsimiseni.

Teiseks võiks oma sõpradelt küsida ja mõelda: mis on see, millega minu poole pöördutakse? Kolmandaks: uuri, mis on sinust nähtaval ja mis peaks olema nähtaval või millised turunduskanalid olemas. Olgu see CV või LinkedIn, blogimine või muu.

Nii et peab olema oma koduleht, FB kontost rääkimata?

Ei pea! Tegelikult ei pruugi sul ühtegi sotsiaalmeediakanalit olla ja oled siiski väga nähtav ja edukas. Alustada tuleks ju sellest, kes ja kus on su klient. Kui sa oled rahvusvaheline ärikoolitaja, siis ilmselt on LinkedIn ja veebileht tõepoolest kohustuslikud. Paratamatult on veebil eeliseid.

Mida saab oma kuvandi kujundamiseks nüüd ja kohe teha, et hakata tööd otsima või saada samast ettevõttest parem pakkumine?

Mõtle välja, mida sa tegelikult tahad. Ole aus: kas sinu oskused, emotsionaalne valmisolek ja iseloom on soovitud muudatuseks valmis ja sobivad? Kui eelnevad küsimused on paigas ja sa oled kindel, et soovid saada punktist A punkti B, siis hakka jälgima võimalusi: kas sul on vaja luua võrgustikke, kas sul on vaja kirjutada artikleid? Kas sul on vaja lõpuks saata CV? Paljud soovivad midagi, aga ei jõua kunagi selle küsimiseni.

Millest koosneb persoonibränd?

Vastata tuleks neljale küsimusele (Loe ka Persoonibrändi neli olulisemat küsimust postitust)

1. Kes sa oled? Sinu hoiak, iseloom, isiksus?

2. Sinu oskused ja teadmised, kogemused, talent?

3. Kliendi tundmine. Kes ta on, mida vajab ja kuidas sina sinna sobitud?

4. Välimus, esitlus, turundus. Kas see toimib sinu kasuks?

Allikas: Agne Narusk intervjuu Liisi Toomiga, EPL, 24. märts