2020. aasta oli minu jaoks eriline. Sujuvalt muutus minu elustiil ja varasemalt mõttes olnud tõekspidamised on hakanud tegudes väljenduma. Alates raamatute lugemisest, st päriselt lugemisest (loe kuidas ma lugesin aastaga 34 raamatut), mitte vaid raamatute ostmisest, enda oskuste kinnitsamiseni executive coachingu diplomikursuse läbimiseni, vähema liha ja suhkru söömiseni ning – tänase postituse peateemani – ebaoluliste asjade nagu riiete ja tarbeasjade ostu vähendamiseni. Üldiselt olen väga eesmärgipärane planeerija, siis riiete ostu osas ei seadnud esimene 8 kuud mingit eesmärki. Lihtsalt polnud aega ja vajadust tegeleda, lisaks COVID pandeemia pakkus keskkonna, kus ringi liikumine oli piiratud ja e-poed ei ole minu jaoks mugavad. Kui aga augustis 2020 avastasin, et ma pole mitte ühtegi riideeset, kotti, sukka, kinga ostnud, siis oli küll WOW tunne. “Kas päriselt saab elada kui mitte midagi ei osta?” Natuke tekkis sel hetkel ka soov shopata – olen ju nii tubli olnud, kingiks endale midagi. Sain sellest üle, sest ületarbimine on midgi, millega soovin võidelda. 2021. aasta on sarnases suunas liikunud. Tegin hiljuti ülevaate oma asjadest ja võin öelda, et isegi kui ma järgmised 5 aastat midagi riietest ja jalanõudest ei osta, saaksin kenasti hakkama. Kui vähesem tarbimine on ka sinu väärtustes, ükskõik kas looduse, enesehoole, finantsilise vabaduse saamiseks, siis siin minu mõtted, mis võiksid sindki aidata.

Kuidas tarbida vähem?

Järgnevalt põhimõtted, küsimused, mida endale esitada ja mida jälgida.

1. Kas seda on tegelikult vaja? Ma ei tea, kuidas on lood sinuga, kuid aastate jooksul olen mina endale päris arvestatava koguse ajsu ostnud, kingituseks saanud või kuidagi kokku kogunud. Nagu raamatutega, olen ka neid asju harva kasutanud, mistõttu on paljud suurepärases konditsioonis ja kasutamata. Aga ikka olen juurde ostnud, sest tore on ju osta ja reklaam on ju äge. Tahaks ka värksema moe asju. Kui ma sain pihta, et mul ei ole uusi asju vaja ja mis enam: mul on reaalselt väga palju ilusaid asju, siis minu tung shopata vähenes. Tõsi, ma pidin seda endale pidevalt meelde tuletama.
2. Pane ostetud asjad nähtavale. Üks trikk, mida ma kasutan rohkemate olemasolevate asjade kasutamiseks on nende nähtavale panek. Esmalt näitab see austust kulutatud rahale ja ostetud asjale (mul on ikka hea maitse ja mul on lahedad asjad), teiseks, aitab see kergemalt näha, et sul on hommikul midagi selga panna ja sa saad varieerida erinevaid esemeid, et kogu aeg uue ja värske look-iga olla. Nii kasutad ostetud asjad ära ja ei pea mõtlema, et tekitad kogu aeg nö landfill-i, mis ei kõdune väga kiirelt.
3. Teadlikum kasutamine ja valik. Regulaarselt vaata ära pandud asju ja võta sealt 3-5 eset, mida võiksid teadlikult kasutada. Mina hakkasin seda tegema juunist, kui alustasin uude koju kolimisega. Olen oma elus päris palju kolinud, seega on minu kohrvite ja varutud asjade arv niigi väike. Kolides avastasin paar kohvritäit suurepärase kvaliteediga ja aegumatuid (aga ka aeguva stiiliga) asju. Kuna kolimine ja oma kodu remontimine-stiliseerimine võtab oma aja ja raha, otsustasin, et selleks, et leevendada ostusoovi ja vähendada ajakulu kõigele välisele, hakkan oma kohvritest strateegiliselt 2-3 asja kasutama. Suvel oli selleks näiteks tank-topid. Panin nad kõik endale lähedale ja hommikul valisin sobiva. Samuti valisin 1-2 paari pükse või mõne kleidi, mida suveperioodil korduvalt kasutasin. Ausalt: see oli palju lihtsam viis rahulikult päeva alustada! Ja minu ammu armastusega ostetud asjad said väärilise tähelepanu. Aasta hiljem olin ostnud vaid mõned trenniriided ja pesu juurde, mis ongi rohkem kasutuses ja kuluvad kiiremini. Samas on jätkuvalt minu kodus ca 5 aasta jagu riideid, kingi, kotte jmt. Kuidas on lood sinuga?
4. Boonus: Saad rohkem ruumi ja avarust. Selle koristamise protsessi käigus avastasin, kui palju ruumi võtavad meil asjad, mida me ei kasuta. Olles nüüd viimased 15 kuud üsna teadlikult just riietust (sh kingad-kotid) jälginud, vanu asju kasutanud, samuti kõlbmatudi asju taaskasutusprojektideks teinud, näen oma silmaga, kuidas kodus vabaneb ruum ja tekib kord. Enam ei pea kohvritäie asjade jaoks peidukohti otsima või panema neid salatuppa, sinna saab panna toredamaid asju nagu näiteks maalid. Otsustasin ka, et ma ei vii asju, mis mulle selga mahuvad ja mis mulle tegelikult meeldivad, taaskasutusse, et siis uusi asju osta. Loomulikult ei toimi see, kui sa veel kasvad oma suuruses kuhugi poole. Minu suurus on üsna sama ja ma ei taha tekitada endale põhjusi tarbimiseks. Oleme nende õigustuste loomises tõeliselt head 🙂
5. Vähem rahalugemist. Suurim boonus selles vähemas tarbimises on muidugi “teenitud” raha. Ma ei tea, palju ma kokku hoidsin selle aasta jooksul, aga see on kindlasti arvestatav summa. Usun, et meie finantsvabadus on suuresti sõltuv meie enda kulutustest. Sa võid olla väga hea rahategija, kuid kui sinu kulutused ületavad või võrduvad sinu tuludega, on sellest vähe kasu. Pigem vastupidi, sa jääd kinni rahategemisse, sest sa ei suuda ilma mugava materiaalse eluta elada. Läbipõlemine on ilmselt siis tuttav sõna. Hoides kulud kontrolli all (ja ma ei räägi ju askeetlusest – kapid on asju täis), kontrollid paremini ka oma elu kvaliteeti ja saad teha targemaid valikuid oma töö, töökoormuse ja tuleviku osas. Keskenduda rohkem enesesse investeerimisse ja pikaajalise finantsvabaduse loomisele vs lühiajaliste naudigute pakkumisele iseendale.

Mida ma siis ostsin?

2020. aastal tegin kolm riietusega seotud ostu. See summa jäi alla 30 euro. Esimene ost oli jooksukindad Sportlanist (soodustusega ca 14 eurot) ja saapad ja valge vest Narva Taaskasutuskeskusest. Üldiselt käime Taaskasutuskeskustes raamatuid vaatamas, kuid seekord olime puhkusel ja Narvas on raamatud vene keeles, mida ma väga ei oska. Nii jäi pilk kahele asjale, mida olen tegelikult aastaid otsinud. see 11 eurot tasus end vägagi ära. 2021. aastal on oste rohkem olnud, peamiselt trenniriiete ja pesu osas. Üks suurim kuluartikkel on jätkuvalt raamatud, kuid ka see on vähenenud + see on üks minu investeerimiskuludest. Teine kuluartikkel oli märkmikud, paberid jmt kontoritarbed (mul on sellega oma thing). Möödunud kahe aasta jooksul ei ole ma ÜHTEGI märkmikku, sh kalendermärkmikku ostnud. Aga mul on ka üks äge kastitäis vingeid märkmikke, mida kasutada.

Millist elustiili ja milliseid väärtusi tahad kanda ehk mida siit õppida?

Mina ise õppisin, et alati ei pea suuri eesmärke seadma, et neist kinni pidada. Tähtsam on teada oma väärtusi ja tunda ära elustiil, mis sulle oluline on. Olen juba aastaid jälginud Reet Ausi mõtteviisi, mulle on südamelähedane taaskasutamine, kuid minu arust on veel olulisem tarbimise vähendamine. Ma olen esimese elukutse järgi turundaja ja ma tean, kuidas tarbimiskultuur inimeste emotsioonidel ja identiteedil mängib. Ma olen kohati isegi väga okei sellega. Mida enam ma muutun teadlikumaks iseenda väärtustest (seda on toetanud töö persoonibrändiga, nii iseenda kui oma suurepäraste klientide persoonibrändidega), seda kergem on mul teha enda jaoks häid valikuid. See ei ole mingi “projekt või challenge”, see ongi elustiil. Elada, mitte tarbida – see võiks olla minu uus moto. Tahaks elada rohkem nii, et ma ei pea taaskasutama asju, mida mul juba polnud vaja nende ostmisel ja et ma ei peaks oma emotsionaalseid vajadusi rahuldama ostlemisega.

Kuluta elamustele

Minu jaoks on olulisem kulutada raha elamuste peale. 2020. aastal läks väga suur hulk raha oma rajaaerutamispaadi peale ja sellega seotud kuludele. Kodule, Tartu Kassikaitsele heategevusena. Oleks ju võinud enda rahustamiseks koroona aja stressist kulutada mõne hilbu peale. Korraks oleks hea tunde tekitanud, kuid ma tean, et see on korraks. Just see oli ka üks oluline punkt mida õppisin: ma ei vaja hetkelisi emotsioonioste anda emotsioonide mõjutamiseks, ma tean, mis mind tõeliselt toetab. Ilmselt on õpingud ja töö spordipsühholoogias vilja kandma. Nagu tippsportlased peavad reguleerima seda, mida nad tahaksid ja seda mida on vaja teha soorituse tõstmiseks, olen ka mina õppinud silmas pidama pikemaajalisi eesmärke ja kujundama oma elustiili vastavalt. Ilmselt seetõttu ei olnud riiete mitte-ostmine isegi teadlik tegevus alguses, kuigi kui mõelda iseenda argumentidele, siis seal on näha mõistmist, et see hilp ei aita mind tegelikult olulise eesmärgile kuidagi lähemale (olgu selleks minu eesmärk hoida raha olulisemateks investeeringuteks või vajadus olla ilus – viimane neist tuleb hoopis ju mujalt kui hilbu ostmisest).

Kas ma 2021. aastal ostlesin rohkem?

Natuke. Ma ei pea riiete ostmist halvaks või askeetlust ideaaliks. Aga ma tahan, et mu kodus oleks ruumi, et mul oleks head ja kvaliteetsed asjad, et ma ei sõltu reklaamitegijate soovidest “olla isikupärane” nende geneeriliste toodetega, et ma koormaks vähem meie loodust, et minu mõtetes on muud asjad, kui tarbimine. Ma tahan, et iga minu tegevus keskenduks väärtuse loomisele, sh iseendale väärtuse loomisele. Kas see ost, see tegevus toob mulle ellu rõõmu, väljakutseid, kasu? Kui ei, siis miks ma pean seda ostma, sellele aega kulutama? Teades vastuseid nendele küsimustele on kerge kaubanduskeskuse või e-poe külastuse asemel liikuda midagi oluliselt väärtuslikku tegema.

Kuidas on lood sinuga?

Kui sa soovid oma elus rohkem korda, toetada oma finantsvabadust, elada väärtustepõhiselt ja tekitada ruumi endale oluliste elamuste jaoks, siis räägime. Kui sa soovid mõista, kuidas saad investeerida iseendasse ja luua oma elustiil enda tingimustel, siis … räägime.

Liisi Toom

Persoonibrändi ja kommunikatioonijuhtimise nõustaja, ettevõtja, elustiili blogija ja soorituscoach. Minu fookuses on toetada neid, kes plaanivad tuua enda elus ja maailmas positiivseid muutusi, luua oma elu oma tingimustel. Teen seda läbi tervikliku persoonibrändi, mõjujõu avastamise ja vaimse treeningu coachingu ja koolituste. Vabal ajal joon liiga palju kohvi, katsetan taimsete toitudega ja käin Emajõel aerutamas.