Olen viimased paar aastat süvendatumalt hakanud tegelema soorituspsühholoogiaga, sportlaste psüühika treeninguga, uurinud talendi kujunemist, geeniuste “geneetikat” ja seda, mis siis tagab selle, et mõned justkui saavutaks rohkem ja on oma tulemustes ja töös tulemuslikumad, säravamad, väljapaistvamad, edukamad. On vaja vaid väga vähe uurida, et teada, et “talent” ei ole sünnipäraselt eriline inimene ja tegelikult pole kinnitatud, et oleks olemas “geeniuste geen” või et hullu ja geeniuse vahel oleks õrn piir. Tegelikkus on palju proosalisem. Sooritusedu tuleb osast sünnipärastest eeldustest, osast inimese enda teadlikust pingutusest ja osaliselt keskkonnast. Selle teadmise omaksvõtt on esimene samm. Edasi saab keskenduda tehnikatele, mis aitavad sul enda talenti avastada ja maksimaalselt rakendada. Kes teab, võib-olla on sinus järgmine oma valdkonna visionäär, innovaator, rekorditegija?

Soovin sinuga siinkohal jagada mõtteid, mida sain seminaril “Team Denmark visioon talentide arendamiseks pikaajalise tervikliku arengu süsteemi toetamine“. Seminari korraldas Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST (toetas: Eesti Olümpiakomitee ja Audentese Spordigümnaasium). taani spordipsühholoog Carsten Hvid Larsen jagas oma kogemust ja näpunäiteid, kuidas psühholoogiat sporditalentide arendamisel kasutada. Jääb vaid loota, et Eestiski spordipsühholoogia nii laialdaselt ja struktureeritult ühel hetkel toimib. Selleks julgustan treenereid, lapsevanemaid ja sportlaseid, alaliite ja klubisid mõistma spordipsühholoogia panust, ainult siis saavad psühholoogid oma tööd teha!

SportEST seminar talentide arendamisest. Ees näha esinejad Kristel Kiens ja Carsten Hvid Larsen (PhD)

Mõtted SportEST seminarilt: oma tegevuse nautimine on edu alus

Mõtted on nii Taani spordipsühholoog Carsten Hvid Larseni (PhD) esitlusest kui ka Audentese Spordigümnaasiumi spordipsühholoogia konsultant ja vaimsete oskuste treener Kristel Kiensi ettekandest. Kohati täiendatud minu enda mõtete ja kogemusega. Seminaril osalesid väga erinevad osapooled, sh treenerid, füsioterapeudid ja  spordiorganisatsioonide esindajad.

13 mõtet spordipsühholoogia ja sportlase kui talendi arendamisest

1. Talent ei tähenda kaasasündinud suurepärasust. See tähendab teatud sünnipäraseid eeldusi, keskkonna mõjusid. Ja loomulikult neid tohutuid tunde oma oskuse lihvimiseks. See aga, kuidas me talenti ja selle arengut näeme on olulise mõjuga meie käitumisele. Kui sa ise usud, et talent on kaasasündinud ja sinul seda lihtsalt pole, siis sa enamasti ei pinguta. Kui treener usub, et talent tähendab pingutust ja hea keskkonna loomist muidu heale sportlasele, siis võib ta oluliselt aidata selle sportlase potentsiaali rakendada.
2. Miks psühholoogia soorituse juures (nii spordis kui tegelikult ka mujal) nii oluline on? Peamine põhjus on vaimse eelise saamiseks.
3. 90% tippsportlastest, kes kuhugi jõuavad, ei pruukinud oma nooruspõlves üldse särada ega tulemustes välja paista. See teeb toetajatele, treenerile ja vanematele-sportlasele endalegi nooruspõlves otsuste vastuvõtmise raskeks (meeskonda valimine, sportlasekarjääriga alustamine, sponsorlused). Mis aga teisalt tähendab, et oluline on kultiveerida toetavat keskkonda, mis keskendub arengule, mitte tulemustele. Ära räägi tulemustest. Räägi sellest, mida on vaja TEHA, et tulemusi saada.
4. Kui oled valinud sportlase tee, on oluline mõista, et sa oled seda 24h/7p. see nõuab pühendumist, planeerimisoskusi ja taastumisoskust. Kahtlused ja muretsemine ning ebakindlus on eliitspordis tavaline, mistõttu vaimne tugevus on oluline arenduskoht. Sportlane ja ka treener peavad mõistma, miks ta seda teeb, mis on tema väärtused. Nii kujuneb ka sportlase persoonibränd.
5. Talent vajab väljakutseid, mägiseid teid, mida ületada, et siis areneda ja kasvada veel paremaks.
6. Psühholoogi kaasamine peab olema kogu meeskonna poolt heaks kiidetud. Kui treener, juhtkond ei soosi psühholoogi tegevust, on psühholoogil raske sportlast toetada.
7. Sportlasel peavad olema ka nö „life skills“, sotsiaalseid oskuseid, õppimist, ta peab oskama teha otsuseid, olema valmis valima, mis tegevused toetavad tema eesmärke (nt loobuma pidudest – noorsportlasele võib see olla keeruline valik, kui eesmärk ja soov pole paigas).
8. Kui keskendume probleemile, saame probleemis väga heaks. Siin võib paralleeli tõmmata ka oma igapäevaga ja see on midagi, millega tegeletakse psüühikatreeningus: kui keskendume sellele, et meil läheb halvasti, me ei oska midagi vmt, siis meil ei teki ruumi, et mõelda – mida mul vaja juurde õppida, kuidas situatsiooni parendada. Ehk siis psüühikatreeningu käigus keskendud sellele, mida saad teha viisil, mis aitab edasi liikuda.
9. “Fun & Friends” on kõige olulisem. Kui sa naudid, mida teed, sul on head inimesed ümber, siis on kerge ka keskenduda soorituse parendamisele ja tulemused tulevad kergemini. Ka Gerd Kanter on rääkinud „õnneliku kana“ mudelist, kus oli oluline, et ta ise oleks kogu ettevalmistuse ajal õnnelik, et saaks nautida oma spordi-tööd.
10. Areng ei ole sirge ülesmäge minek vaid täis kurve ja ootamatusi. Seetõttu tuleb sportlast aidata oodatud ja ootamatuteks muutusteks tema karjääris. Olgu see toimetulek meediaga peale esimesi suuri võite, loobumine sõpradega normaalse noore tegevustest, ootamatust karjäärilõpust ja oma elu uuesti ülesehitamisest, teiste ootustega toimetulemine ja ärevus, närv ja hirm trennis või võistlustel. See, kuidas perekond, alaliit, kool, meedia temaga koostööd teeb mõjutab ka sportlast ennast.
11. Spordipsühholoogi töö on kõige tähtsam just pika-ajalises vaates. Ta ei saa väga palju teha nädal enne olümpiat, kui varem pole teda sportlase treeningutesse kaasatud. Spordipsühholoogi töö tulemusi ei saa oodata, kui kaasad ta kaks nädalat enne olümpiat. Edu baseerub ajal.
12. Oluline on aidata sportlasel saada terviklikku mina-pilti, et tema identiteet ei oleks vaid spordiga seotud. Kitsas identiteet võib sportlast (aga ka mistahes ameti esindajat) pärssida nii spordis kui ka mujal oma tegevustes ja ka karjääri lõpetades.
13. Oluline tegeleda väärtuste ja teadlikkusega, sest see aitab eesmärke saavutada.

Psühholoogiline surve erinevatel võistlustel – psühholoogi abi on ääretult oluline sellega toimetulekuks

Eestil on veel suur tee käia, kuid praegused spordipsühholoogid on teinud väga suure töö nii valdkonna tutvustamisel kui arendamisel ja sportlaste toetamisel, eelkõige. Oluline on, et treenerid ja spordiorganisatsioonid hakkaks ise taga nõutama psühholooge, et psühholoog saaks oma tööd teha ja keskenduda sportlase toetamisele. Psühholoogi töö aitab positiivse kultuuri loomisel spordiorganisatsioonis, aga ka ühiskonnas. Usun, et kui me nendest põhimõtetest ka ise joondume, siis saame kõik rakendada enda potentsiaali – keskendudes tegevustele, mis aitavad meil eesmärke saavutada.

Talent oled sina?

Ma loodan ka, et inimesed mõistaksid rohkem “talendi” sõna ja tähenduse tagamaid. Värbamises on see muutunud käibefraasiks, kus personalijuhid ise enam ei mõista, mis asi see talent on ja kasutavad seda ette ja taha. Nii on valdavaks muutunud, et “tava” nimesed arvavad, et kui nad pole globaalsed superstaarid või maailmatuntud tegijad, siis neil pole „talenti“. On küll, lihtsalt nagu alguses öeldud, see tähendab iseenda eelduste teadvustamist, selle kallal töö tegemist ning keskkonna (tööandja?) tuge selle arendamisel.

Mida neist saad ise kasutusele võtta?

Liisi Toom

Persoonibrändi Agentuuri asutaja, persoonibrändi ja kommunikatioonijuhtimise nõustaja, ettevõtja, elustiili blogija. Minu fookuses on toetada neid, kes plaanivad tuua enda elus ja maailmas positiivseid muutusi, luua oma elu oma tingimustel. Teen seda läbi tervikliku persoonibrändi, mõjujõu avastamise ja vaimse treeninguga. Vabal ajal joon liiga palju kohvi, katsetan taimsete toitudega, päästan kasse ja tegelen raja-aerutamisega.