Kunstniku persoonibränd

Milline kunstnik tuleb sulle esimesena meelde? Milline kunstitöö? Kas sul kodus on mõni päris kunstitöö?
Mõni aasta tagasi oli teema mulle üsna kauge, tänu klientidele hakkas kunstimaailm löhemale tulema. Täna oman ise juba päris mitut imeliste Eesti noorkunstnike töid. Just abstraktseid maale. Kunst muidugi on palju laiem kui maalikunst. Minu kogemus hetkel on suures osas just viimasega seotud, sekka ehtekunsti ja mõningaid loovalasid.

Postituse juurde.

Mõni aeg tagasi küsisin uudiskirja jälgijatelt, mis küsimused neil on, millele saan vastata. Üheks küsimuseks oli just see küsimus: “Kas kunstnik peaks tegelema persoonibrändiga?”. Sel suvel sai käidud ka Viljandis noorkunstnikega rääkimas oma elu kujundamisest ja taas kõige valusam küsimus oli kunstniku nähtavus. Selle elukutsega käib kaasas arusaam, et kui sa end promod, siis on sul “odav” toode ja see pole kunst. Nii leiutavad kunstnikud, loovinimesed nagu nad on, tihtipeale hoopis uudsemaid lahendusi enda tööde nähtavuse saamiseks. Väga suur osa edust on aga omistatud kunstnike puhul hoopis nende tutvusringkonnale – mida kunstilembesem, rikkam, paremate kontaktidega tutvusringkond, seda suurem müük. Siin tuleb aga mureks veelgi üks seik: kunstnikud eelistaksid pigem kunsti teha, mitte small talk-i ajada.

Kuid kas see kõik pole stereotüüpne mõtlemine? Usun, et nii on. Sotsiaalmeedia on andnud võimaluse olla nähtav ilma pealesurumiseta, jagada töid neile, kes on huvitatud ja kellele sinu stiil meeldib. Minu põhimõte on alati olnud teha tööd neile, kellele sobib minu töö stiil ja mõtteviis. Kunstis on see minu arust vältimatu. Kunstniku isik on ülitähtis, seega persoonibrändi kujundamine on just see, mis aitaks sinul, sinu tööl särada. Kunstis on kindlasti ka kaks poolt: Üks on kunsti teha, teine on kunsti müüa.

Allpool räägin oma kogemsuest kunstiga, siinkohal aga tahan tuua ühe (paljudest ägedatest Eesti kunstnikest) näite Paul Kormašovist, kelle Instagrami feed on täpselt, nagu üks tavaline turundus olema peaks: pildid “tööst” (maalidest),

backstage ja protsessi pildid, lood temast mujal, koer ja kunstnik :). Eriliseks teeb tema enda stiil. Mul on au ühte tema maali omada ja seega jälgin, mis ta teeb.

 

Kas kunstnikud peavad end brändima?

Tegin sellekohase video. Kas oled nõus minu mõtetega? Millised küsimused on sul sinu kunstniku-teel ette tulnud oma tööde nähtavaks tegemisel, müügil ja oma elustiili elamisel?

Soovitused kunstniku eneseturunduseks

Olen oma töö jooksul saanud aidata strateegiliselt persoonibrändi kujundada mitmel kunstnikul, lisaks kunstniku turundamise koolitused Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Teatri  ja Muusikaakadeemias ning isikliku managerina töötamine. Suure huviga jälgin ka Noorkunsti Oksjonit Tartus (tegime ka Tartu Loomemajandusega koostööd ja lõin neile Instagrami, vaata @noorkunst). Kuigi võimalusi nähtavuse saamiseks kunstnikel on, on ikka just mõtlemine, et ma pean seda ka müüma, peamiseks küsimärgiks. On neid, kes sellele üldse ei mõtle – ja müüvad väga hästi. Neid, kes ignoreerivad tavapäraseid turundusreegleid ja – müüvad väga hästi. Isegi Eesti väikesel turul. Neid ühendab aga just need kolm seika, mis on alltoodud soovitused kunstniku kui brändi turundamiseks. Lihtsad (raksed teostada algajatel ja nõuavad aega), kuid toimivad.

Võimalusi, kuidas alustada ja mida teha on miljoneid. Seejuures on aga oluline teha esimene samm ja hakata tegutsema. Minu kolm soovitust alustamiseks on:

1. Mis on sinu stiil? Ja kellele see on seni meeldinud? Alusta nende inimestega suhtlemist.
2. Oma ülevaadet oma töödest. Mis stiil, materjalid, teemad või muu eripärane tuleb välja?
3. Vali üks kanal, kus alustad tihedamat postitamist või enda nähtavamaks tegemist. See võib olla sotsiaalmeedia kanal, leia koostööpartnerid või loo võrgustikku. Ära hoia end tagasi ja lihtsalt katseta.

Minu seisukoht kunstniku eneseturunduses on: Kunstnik peab end NÄHTAVAKS tegema, olles julge oma stiilis ja katsetamises. Kunst, mis jääb kuuri (nagu luule, mis jääb sahtlisse) võib küll kunstnikule anda rõõmu tegemisest, mis on juba suur asi, kuid usun, et kunst peab olema nähtaval, ükskõik, mis vormis.

Kuid üks on kindel: nagu pea iga ameti puhul, kui sa soovid saavutada meisterlikkust, siis ei saa olla üleöö kunstnik. Kunst nõuab tohutut aega, õppimist, katsetamist, palju raisatud lõuendeid (mida saab õnneks küll tihti üle maalida) ja oma isikupära, oma meelekindluse rakendamist. Ja mitte kunagi lõpetamist. Kunst on väga subjektiivne ja ta ei peagi kõigile meeldima. Õnneks on inimesi, kellele meeldivad klassikalised asjad, aga on ka neid, kellele meeldivad väga kiiksuga asjad. Õnneks on ka nii palju tegijaid, et igale inimesele on midagi. Julgustan sind uudistama ja leidma oma kunstnik, oma kunstivaldkond ja seda toetama.

Minu enda kogemus kunstiga

Katsetajana, nagu ma olen, alustasin ka ise kunstikursustega ja õpin ning teen näituseid (kaks isikunäitust juba toimunud). Minu abstraktset kunsti saab näha siin. Mulle meeldib ise katsetada, et siis mõista, mida minu kliendid tunnevad oma tööd tehes. Nii saan ka paremini nõu anda ja koolitada just kindla ameti ja valdkonna persoonibrändi ja eneseturunduse vaatest.