Kooliaeg on taas käes ja soovin siinkohal jagada veel eelmise aasta ühte kodutööd, mis järjest läheneb minu plaanile viia kokku persoonibränd, kommunikatsioon, töö oitsimine, identiteet ja psühholoogia. Allolev analüüs on loengu “Individuaalsed erinevused” grupitöö “Mida inimesega elus juhtuvat saab isiksuseomaduste põhjal üsna hästi ennustada?” minu osa. Panen ta siia koopiana, seega on veidi akadeemiline.

Mida inimesega elus juhtuvat saab isiksuseomaduste põhjal üsna hästi ennustada?

William P. Alston (1976) selgitas, et “öelda, et x-il on teatav dispositsioon, tähendab väita, et kui x-on teatud tüüpi situatsioonis (S), siis ta käitub teataval viisil ( R).” (Allik et al 76). See väide annab võimaluse meil mõelda, et kui me tunneme kindlat inimest, siis võime mingil määral “ennustada”, kuidas ta käitub, reageerib, milliseid valikuid teeb ja läbi tema tava teatud viisil elus valikuid teha, saame ette mõelda, millised elulised tulemused sellel on. Kenn Konstabel kirjutab, et isiksust ja isiksusejooni saavad määrata ühelt poolt isiksusjoonte all jälgitavate regulaarsused käitumises, mõtetes, tunnetes, mis inimeseti erinevad; teisalt vaadates isiksusesisesed struktuurid, mis neid regulaarsusi esile toovad.(Allik et al, 72)

Nii on meie teatud jooned ühelt poolt meie eristajaks ja teisalt meie “tuleviku” määravaks faktoriks.

Selle tõestuseks leidis Avshalom Caspi, et näiteks lapsed, kes ei kontrollinud iseennast, olid täiskasvanuna valdavalt impulsiivsed, ebausaldavad ja mittesotsiaalsed, olles pidevalt konfliktis oma ümbrusega. Lapsed, kes olid kolmeaastaselt oma reaktsioonides pidurdunud, olid 21 aastaselt ebakindlad ja kaldusid rohkem depressiooni. Ühesõnaga, kolme-aastaste laste temperamenditüüp ennustab Allporti uurimise tulemusel mitte täpselt, kuid juhuslikust oluliselt suurema tõenäosusega, milline on inimese isiksus, kui ta on suureks kasvanud. (Allik et al, 58) Siinkohal on huvitav välja tuua, et viie põhiseadmuse muutumine on suurim ekstravertsuse puhul (1,2 standardhälbeühiku võrra), väikseim neurootilisuse muutuse puhul. See viitab aga sellele, et seadmused on pigem bioloogilise arengu produktiks kui elukogemuse või kultuurimõjutuse tulem. (Eysenck, 1994; läbi Allik et al, 59) Seega inimese “trait” ehk omadus, hüpoteetiline struktuur inimese sees, on see, mis paneb ta käituma nii nagu ta käitub. (Allik et al, 69) Antud esitluses uurime seda, mida ja mille järgi võib inimese elus ennustada isiksuseomaduste põhjal, vaadeldes peamiselt kolme aspekti: tervis, heaolu ja töörahulolu.

Tööalane edu ja selle ennustamine

Tööalune edu sõltub paludest asjadest ja on nö “miljoni dollari küsimus” tänapäeval. Internetiotsingust võis leida ilusa kujutise, mis näitas karjääriedu kui miskit, mis koosneb haridusest, ambitsioonist, uutest ideedest, tööeetikast, kogemustest jne (vt slaid 11). See üsnagi suvaline Internetist võetud pilt väljendab ilusti isiksuseomaduste olulisust karjääriteel.

Edu ja selle tunnetamine sõltub eelkõige inimese suutlikusest rahul olla – kui sa oled neurootilise seadmusega, siis on sul väga raske olla millegagi rahul, kui sa pole millegagi rahul, siis sa ei tunneta ka edu. Seda kinnitavad ka Avery et al oma uurimuses, kes viitavad ekstravertsuse-neurootilisuse rollile töö-rahulolu seletamisega. Nad viitavad, et kui teised iseloomujooned ennustavad üsna hästi seda, kui “hästi inimene tööd teeb”, siis ekstravertsus-neurootilisus näitab kui “hästi inimene tunneb” end tööl. (Avery, Smillie, Fife-Schaw; 57). Kuidas aga jõutakse isiksuseomadusest tööeduni? Millised on need rajad, mida saab vaadata kui ennustust? Selle kohta tegid ülevaatliku uuringu ja tervikliku, samm-sammult selgitava mudeli Converse, Piccone ja Tocci (2014), kes analüüsisid lapse-ea enesekontrolli ja karjääriedu seost.

Andmestik konkreetse uuringu jaoks on pärit US Department of Labor-ist, mida toetati National Longitudinal Survey of Youth 1979 (NLSY79) Laste ja Noorukite andmebaasi andmetega. (Converse et al, 67) Selles andmebaasis olevaid indiviide, emasid (1979. a uuringust) ja nende lapsi – oli hinnatud iga kahe aasta tagant alates 1986.aastast, hiliseimad andmed aastast 2010. Info on emade ja nende alates kümne aastaste laste kohta. Uuringus osales 4932 indiviidi, kes olid aastal 2010 vähemalt 20 aastat vanad. Valimis oli 50% naissoost, 56% mustanahalisi või hispaania juurtega, 44% mitte-mustanahalisi/mitte-hispaania juurtega, keskmine vanus oli 25,64 (Converse et al, 68).

Nad seadsid ja kinnitasid oma uuringu tulemusega järgmised seosed: Lapsepõlve enesekontroll a) suhestub positiivselt positiivse teismelise-ea käitumisega ja b) negatiivselt seostub negatiivse teismelise-ea käitumisega. Viimane omakorda on seotud vastavalt negatiivse või positiivselt seotud hariduse omandamisega. Haridus on seotud positiivselt a) töö keerukusega ja b) sissetulekuga. Töö keerukus on positiivselt seotud a)sissetuleku ja b) töö rahuloluga. Sissetulek on positiivselt seotud töörahuloluga.

Iga hüpoteesi jaoks uuriti olemasolevaid andmeid ja tehti korrelatsioonianalüüs. Näiteks enesekontrolli hinnati Käitumisprobleemide indeksi 21 elemendi järgi, negatiivset käitumist hinnati 11 elemendi järgi (valetamine, varastamine, alkoholi kasutamine, jne), positiivset teismelise käitumist hinnati seitsme elemendiga, (koolitöödele pühendatud aeg, klubidesse kuulumine, tasu eest töötamine). Sissetulekut hinnati tunnitasu järgi, mida uuritav sai hetkel või viimase töö tasuna. Töö rahulolu hinnati ühe elemendiga 2010. aastal, mis hindas kuidas indiviid tundis end oma hetke või viimases töös, kasutati skaalat, kus 1 oli „Meeldib väga“, 4 tähendas „Ei meeldi üldse“. (Converse et al, 68)

Nende andmete järgi pandi kokku samm-sammuline “ennustusprotsess”, mis viib isiksuseomadusest nagu seda on enesekontroll (meelekindlus) tööeduni. Iga seos sai positivse korrelatsiooni. Tuleb nentida aga, et korrelatsioon on siiski üsna nõrk, 0,1 kuni 0,39ni.

Antud uuring ja “rada” on selge näide sellest, kuidas isiksuseomadus “ennustab” mingit tulemust. Ehk siis isiksuseomadus determineerib teatud käitumise ja valiku lapsepõlves, mis mõjutab näiteks tulemusi hariduses, haridus omakorda on oluliseks eelkriteeriumiks töö keerukuse, sisu ja valiku puhul ja nii edasi.

Mis tõstab töö-rahulolu tunnet?

Uuringule lisaks vaatasin erinevaid näiteid, mis toetavad ekstravertsust-neurootilisust kui töörahulolu ennustajat (Lounsbury et al, 2003; Avery et al 2015) ja huvitava faktina leidsi, et psühholoogid on enamasti keskmiselt või väga rahul oma karjääriga. Aga. Mis on aga huvitav, on elemendid, mis muudavad lihtsalt rahulolu suurepäraseks – need on kriteeriumid, mida saab igaüks ka oma töös rakendada.
Konkreetselt tõstab rahulolu keskmisest “väga” rahulolevaks
– otse maksvad kliendid
– Töö-eraelu tasakaalu hoidvad strateegiad.
– Kontroll oma töö üle.
– Edukate tulemuste üle peegeldamine/enesereflektsioon. (Rupert et al, 2012)

Eks neid kriteeriume saab üle kanda ka erinevatele teistele valdkondadele. Samamoodi saame enda või tulevaste klientide puhul mõtiskleda ja konkreetsemaid soovitusi anda töörahulolu ja -edu saavutamiseks, vaadeldes ja uurides inimese isiksuseomadusi ning neid samme ja valikuid, mida ta on teinud, et hetkesituatsiooni jõuda ja mida teha, et oma olukorda parendada (eeldades, et olukord ei ole positiivne).

Kui rahul oled sina oma tööga?

Minu klientideks on inimesed, kes soovivad oma töösse tähenduslikkust tuua ja seda nautida. Teha, midagi, mis neil hästi välja tuleb, avastada endas uusi omadusi ja neid külgi, mis neid eristab. On huvitav näha, kuidas läbi suurema enese-teadlikkuse tõuseb inimeste enda enesekindlus ja avaneb nende arusaam oma võimetest. Puhtalt see muutus aitab leida uusi võimalusi, mis toovad suuremat tööõnne või olla rahul ka hetkesituatsiooniga.

KASUTATUD ALLIKAD

Rachel E. Avery, Luke D. Smillie, Chris R. Fife-Schaw. Employee achievement orientations and personality as predictors of job satisfaction facets, Personality and Individual Differences. Personality and Individual Differences. 2015

Patrick D. Converse, Katrina A. Piccone, Michael C. Tocci. Childhood self-control, adolescent behavior, and career success. Personality and Individual Differences (2014)

John W. Lounsbury, Lucy W. Gibson, James M. Oveland, Eric D. Sundstrom, Adam W. Drost, Frances L. Hamrick. An Investigation of Personality Traits in Relationship to Career Satisfaction. Journal of Career Assessment, 2003

Patricia A. Rupert, Alisha O. Miller, Elizabeth R. Tuminello Hartman, Fred B. Bryant. Predictors of Career Satisfaction Among Practicing Psychologists. Professional Psychology: Research and Practice (2012)

Liisi Toom

Persoonibrändi Agentuuri asutaja, persoonibrändi ja kommunikatioonijuhtimise nõustaja, ettevõtja, elustiili blogija. Minu fookuses on toetada neid, kes plaanivad tuua enda elus ja maailmas positiivseid muutusi, luua oma elu oma tingimustel. Teen seda läbi tervikliku persoonibrändi, mõjujõu avastamise ja vaimse treeninguga. Vabal ajal joon liiga palju kohvi, katsetan taimsete toitudega, päästan kasse ja tegelen raja-aerutamisega.