Taas üks uus essee minu psühholoogiaõpingutest. Eelmine oli Maris Laurist ja poliitilise rolli täitmisest. Seekordne inimeste võrdsusest. Mida sa teemast arvad?

Minu esimene mõte seoses sõnaga tuli hoopis George Orwelli poolt öeldud lausena

“Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on teistest võrdsemad.”

Hakkamata lahkama tema tagamõtet, tuleb tunnistada, et võrdsuse küsimus on tänapäeva meedias, aga ka järjest rohkem pere söögilaua taha jõudnud teema. Olgu küsimus naiste ja meeste palgalõhes, erinevate koolide tasemes, kas pagulasi peaks Eesti vastu võtma ja nii edasi. Kuigi igaüks neist teemadest annab võimaluse arutleda mitmetel indiviidi ja ühiskonna suhestumise teemadel, püüan vaadelda järgnevas arutluses võrdsust ja seda, kas see on üldse võimalik.

Mis on võrdsus?

Tänapäeva internetimaailmas pöördume selleks Google-isse, lisaks on erinevate terminite tähenduse tavainimesele kujundanud meedia. Nii ka mina, lisaks guugeldamisele, panin sõna „võrdsus“ Delfi portaali otsingusse. Tulemuseks järgmised pealkirjad (valitud esimesed tulemused): „Burkakeeld – järjekordne meetod, millega karistatakse ennekõike naisi“, „Amet ei riku inimest“, „Uuring: Tallinn on üks Euroopa kõige lõhestunumaid linnu“, „Mees: ma ei ootagi naiselt ümmardamist, aga vähemalt süüa võiks ta teha“, „Ülle-Marike Papp: järgmine feminismilaine algab Ida-Euroopa maadest“, „Me peame sõdima Islamiriigiga. Aga mitte ainult“, „Juhtiri: advokaatide mõjukus toetab õigusriiki“, „Iisraeli teejuht Eestile: nii põlistab rassism“ (Delfi, 4.1.16). Süüvimata pealkirjade tagamaadesse, on näha osaliselt samu märksõnu, mida Eesti Põhiseaduses välja tuuakse. Ehk siis on võrdsuse küsimus peamiselt rassi, soo, religiooni, rahvusega, varalise seisundi ja inimese vaadetega seotud.

Võrdsus sotsiaalsel tasemel

Kui seaduslikult on sätestatud, et antud tunnuste põhjal ei tohi, st on keelatud ja karistatav kellegi diskrimineerimine ja vihkamine, siis päris elus on see siiski üsnagi võimatu garanteerida. Seda lihtsalt sellel põhjusel, et inimesed ei ole võrdsed sotsiaalsel ja ühiskondlikul tasandil. Kui ma sünnin täna Ameerika Ühendriikides, Donald Trumpi perekonda võib mul olla rahaline eelis, aga minu perekonnanimi mõjutab teiste suhtumist nii positiivselt kui negatiivselt – mõned uksed avab, teised suleb. Kui sünnin tundmatu klanni perre, siis minu võimalused erinevate uste avamiseks ja sulgemiseks on hoopis teised. Sinna vahepeale jääb veel miljoneid näiteid, mis annavad tunnistust, et kuigi igal inimesel on õigus näiteks turvalisusele, on hääleõigus, sõnavabadus ja õigus kogunemisvabadusele, õigus vara omamisele, õigus saada osa ühiskonna sotsiaalhoolekandest, aga ka juurdepääsu näiteks haridusele, tervishoiule ja sotsiaalkindlustusele, siis milline on turvalisuse tase, sotsiaalhoolekande võimalused ja haridustase, sõltub juba isegi riigist ja kultuurist, kuhu sa sünnid.

Huvitav oli leida Miksikese portaalist, mida kasutavad Eesti lapsed ja noored teadmise ammutamiseks, et „Võrdsuse põhimõte tähendab, et kõik inimesed on oma loomult võrdsed, sõltumata sellest, kes on ta vanemad või missugune on tema ühiskondlik positsioon. Mõistagi erinevad inimesed üksteisest oma huvide, võimaluste, eluviisi poolest, kuid võrdsus seisneb ühesuguste õiguste ja võimaluste olemasolus.” (4.1.16) Siit jõuame kiiresti võrdsuse kui “erinevuse” vastandi juurde. Oma Sirbi artiklis „Naised: sugu, soolisus ja vabadus“ rõhutab Toril Moi, et võrduse vastand ei ole erinevus vaid ebavõrdsus (Sirp.ee, 5.1.16), siiski, tundub ka mulle, et selleks, et mõista võrdsust ja milles see väljendub, jõuame me paratamatult inimese ja tema erinevusteni.
Laias meedias on levima läinud teadmine, et inimene on geneetiliselt 99,99% (Telegraph, 20.12.2002) teise inimesega sarnane. Meie välimus, hoiakud, iseloom ja sotsiaalne olek võib erineda, kuid geneetiliselt oleme sarnased. Praktiliselt üks ja sama. Kas see on see, mis on argumendiks meie võrdsusele?

Kas võrdsust on üldse vaja?

Kui me elame maailmas, kus hõigatakse, et “erinevus rikastab” ja kutsutakse üles oma unikaalsust, talenti näitama? Realo ja Alliku artiklis individualism arengust tuuakse välja, et individuaalsuse kasv on seotud erinevate ressurssidele juurdepääsu tekkimisega kapitalismiajal. Ehk siis sotsiaalse ebavõrdsuse tekkimisel. “Oma ajaloo vältel on inimkond veetnud enamuse ajast korilaste ja jahimeestena, kes vaid vähesel määral eristasid ennast grupist ja ümbritsevast loodusest. Inimeste kogukonnad olid äärmuseni egalitaarsed – minimaalse sotsiaalse diferentseerumise ja tööjaotusega.“ (Realo, Allik, 1) Kas täielik võrdus seega ongi võimalik vaid sel juhul, kui kellelgi midagi pole? Leian, et kuigi tõepoolest sünnime maailma võrdsena – oleme geneetiliselt teiste inimestega väga sarnased, siis esimesest hingetõmbest alates ei ole keegi teisega võrdne. Võrdsus ühiskondlikus ja õiguslikus kontekstis – ehk siis suhtes teistega – tähendab võrdseid võimalusi ja praktikas väljenduvaid võrdseid õigusi.

Nende (võrdsete võimaluste) saavutamine on 99,99% võimatu tänases ühiskonnas, kuna meie keskkond, seda nii loodusest kuni suheteni, kultuurist rahaliste võimalusteni on täiesti erinevad, meie endi taju maailmast on unikaalne, eriline, erinev, mistõttu ei ole võrdsus oma täiel määral võimalik.

Kasutatud kirjandus ja allikad
Realo, Anu, Allik, Jüri. Individualism ja sotsiaalne kapital. Psühholoogia keerukusest (2009)

Delfi portaal http://www.delfi.ee/teemalehed/vordsus (vaadatud 4.1.16)

Highfield, Roger. DNA survey finds all humans are 99.9pc the same. Telegraph (20.12.2002)
http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/northamerica/usa/1416706/DNA-survey-finds-all-humans-are-99.9pc-the-same.html (vaadatud 5.1.16)

Miksike Võrdsus. http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/tolerants/inimoigused/5.htm (vaadatud 4.1.16)

Moi, Toril. Naised: sugu, soolisus ja vabadus. Mõtteid võrdsusest ja erinevusest. Sirp
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/naised-sugu-soolisus-ja-vabadus/ (vaadatud 5.1.16)

Liisi Toom

Persoonibrändi ja kommunikatioonijuhtimise nõustaja, ettevõtja, elustiili blogija ja soorituscoach. Minu fookuses on toetada neid, kes plaanivad tuua enda elus ja maailmas positiivseid muutusi, luua oma elu oma tingimustel. Teen seda läbi tervikliku persoonibrändi, mõjujõu avastamise ja vaimse treeningu coachingu ja koolituste. Vabal ajal joon liiga palju kohvi, katsetan taimsete toitudega ja käin Emajõel aerutamas.