Võrgustiku loomise kuldne soovitus: Ära iial lõunata üksinda!

Keith Ferrazzi kirjutab, miks ei tohiks keegi kunagi üksi lõunal käia.

Mind köitis raamatu pealkiri ja selles väljendatud ilmselge ja nii kergesti teostatav ja samas kasutamata mõte, mida lihtsustatult võib lahti seletada:
– Me kõik toituma iga päev, mitu korda.
– Sotsiaalne kapital on läbi aegade kõige olulisem viis edu saavutamiseks, see ei muutu sotsiaalmeedia ja internetiseeruva ajastuga, vastupidi!
– Kasuta hommikusööke, lõunatamisi, õhtusööke uute, aga ka vanade tuttavatega kohtumiseks ja nendega hea suhte loomiseks.
= alati kindlustatud võimalused nii eraelus kui ka professionaalses elus.

Minu hea kogemus on olnud Norras, ettevõtjate konverentsil, kus networkimine, visiitkaartide jagamine ja liftikõned olid täiesti omal kohal ja tänu nende selgele ja professionaalsele esitlemisele sai ka ärilisi tulemusi nautida. Loe sellest minu varasemast postitusest. Kui tahad olla kursis minu/Persoonibrändi Agentuuri lõunatele kutsumistega, siis jälgi Facebooki.

Minu top 8 reeglit võrgustiku loomiseks:

Need on 8 minu arvamuse järgi prioriteetset võrgustiku loomise kuldreeglit, mille sellest raamatust sain.

1. Inimestele meeldivad inimesed, kes on nende moodi või kes on sellised, nagu nad tahaksid ise olla
2. Inimesed teevad äri nendega, kes neile meeldivad.
3. Tihti tähendab millegi saamine või kellegagi kohtumise saamine lihtsalt selle küsimist. Väga vähestel inimestel on julgust seda teha.
4. Sa pead silma paistma ja olema meeldejääv (lisaksin, et õigete oskuste, hea iseloomu ja õigetele inimestele).
5. Networkimine ja inimestega kohtumine ei peaks olema millegi saamise eesmärgil vaid hoopis keskenduma sellele, kuidas saad kedagi teist aidata.
6. Suhted on meie edu ja õnne aluseks.
7. Sa saavutad suurema edu, kui selle asemel, et endale keskenduda, keskendud teistele asjade tegemises, nende tegemistesse panustamisega.
8. Sa ei tunne kunagi liiga paljusid inimesi ja omada liiga palju sõpru.

Lisan siia legendaarse Dale Garnegie mõttetera:

“You can be more successful in two months by becoming really interested in other people’s success than you can in two years by trying to get other people interested in your own success”.

See on tegelikult iga kommunikatsiooni ja turunduse alus – tunne huvi oma sihtgrupi vastu ja paku ainult neile seda midagi, millega sina saad nende elu paremaks teha.

****

Veidi rohkem sellest võrgustiku loomise ABC raamatust kirjutab aga minu üks esimesi, sellest raamatust inspireeritud ühislõuna kaaslasi, Laura-Maria Tiidla, kellele raamat väga meeldis.

Keith Ferrazzi raamat „Never eat alone“ kuulub networkingu maailma klassikute hulka. Tabav pealkiri on piisav, et esmast huvi tekitada ja mina ei pidanud pettuma. Raamatu üheks põhisõnumiks ongi, et sotsiaalne kapital on kõige väärtuslikum valuuta ja sellega peab samapalju, kui mitte rohkem vaeva nägema kui muu valuuta kogumisega.

SUCCESS IN LIFE = (THE PEOPLE YOU MEET) + (WHAT YOU CREATE TOGETHER)

„Never eat alone“ avaldati esimest korda 2005. a ning täiendatud trükk 2014. a nii et see on asjakohane lugemine ka meie kiirelt muutuval nutiajastul, kus väga palju networkingust ja inimestega ühenduses hoidmist on kolinud virtuaalsesse maailma (Loe näiteks LinkedIni ja sotsiaalmeediast kui persoonibrändi kujundamise vahenditest). Raamatust leiab klassikalisi põhitõdesid, kuid palju on ka omanäolisi ettepanekuid ja praktilisi näpunäiteid. See sobib väga hästi esimeseks lugemiseks antud valdkonna kohta ning siit saab edukalt edasi minna spetsiifilisemate raamatute juurde. Nendel, kes on juba mitmeid teemakohaseid raamatuid lugenud, ei saa siit niivõrd uusi teadmisi, kuid kindlasti innustust oma networkingu harjumuste muutmiseks.

Raamat ise on üles ehitatud nii, et igas peatükis kirjeldatakse teoreetilist tausta ning tuuakse ka päriselust näiteid. Nende hulgas on autori isiklikke sõpru (väidetavalt on ta kontaktlistis 10 000 inimest), USA presidente, suurfirmade juhte jne. Enamik neist pole eestlastele tuttavad, kuid näited olid minu jaoks inspireeriv lugemine ja avaldasid nt poliitika tagatubade saladusi.

Eesti vs Ameerika networkingu kultuur

Raamat on arusaadavalt Ameerika keskne ning Eesti inimesel võib olla mõnda peatükki olla keeruline lugeda, sest meie golfiklubid ja konverentsikultuur ei ole Ameerika mandriga võrreldav. Väikese mõttetööga saab aga põhimõtteid Eesti elu jaoks ümber kohandada ning inspiratsiooniallikas on see kindlasti. Kahjuks on networkingul Eesti inimeste jaoks halb maik ning „onupojapoliitikale“ ja tutvuste kasutamisele vaadatakse tihtipeale halvasti. Enamiku eestlaste jaoks toob mõte võhivõõrastega rääkimisest külma higi laine. Sellele vaatamata annab see innustust enda tuttavate võrgustiku analüüsida ja endale teadvustada, kuidas seda eluks nii vajalikku valdkonda mõtestatult kasvatada.
Vaadates näiteks välismaal toimuvaid konverentse või üritusi, siis õhtusöögilauas leiavad eestlased tee ühte lauda, isegi kui nad Eestis olles teineteist kui katku väldivad. Kui tihti eestlased nt lennukis ümbritsevate inimestega juttu alustada püüavad? Millal seda ise viimati teinud oled? Proovi, sest see on esimene samm võrgustiku loomise poole, milleta ei ole lihtsalt võimalik alustada.

VAESUS POLE FINANTSI PUUDUS, VAID ISOLEERITUS NENDEST INIMESTEST, KES AITAKSID SUL ELUS KAUGELE JÕUDA.

Sarnaselt Ameerika valgekraeliste töökultuuriga, rõhutatakse Eestis elus läbilöömisel individualismi ja ainult iseenda eest väljas olemist. Raamatu põhiideeks ongi kinnistada, et koostöös peitub jõud ning elus läbilöömiseks vajame me enda ümber toetavat võrgustikku.

Uute inimestega tutvumisel peaks tähele panema:

– Suhtu uutesse inimestesse kui potentsiaalsetesse sõpradesse, mitte aga kohelda neid kui kliente, kellelt midagi tarvis on.
– Haara kinni võimalusest luua uusi tutvusi. Pärast kooli lõpetamist ja stabiilsele töökohale üleminekut on uute tutvuste loomine tegelikult väga keeruline ning sõprusringkonnad enam märgatavalt ei suurene. Seetõttu peaks kõikidest uutest võimalustest kinni haarama – Ferrazzi toob välja arvukalt näiteid, kuidas sarnaste huvidega inimestega tuttavaks saada. Ise viibin seda arvustust kirjutades Norras vabatahtlik olles ning kontaktide ja tulevaste heade sõprade nimekiri kasvab kiirelt!

Konkreetsed eesmärgid, plaanimine ja siis: tegutsemine!

Raamat käsitles mitmeid intrigeerivaid teemasid, mis Eestis kõvasti arendamist vajaksid. Minule eriti südamelähedane on mentorluse propageerimine ja ka persoonibrändi temaatika. Olles ise väga noorelt oma valdkonnas läbi löönud, tunnen kuidas noortele vaadatakse ülevalt alla ja lastakse neil ise ennast tõestada selle asemel, et toetavat kätt ja abi pakkuda. Muidugi on tegemist kahesuunalise liiklusega ja ka noored ise peavad aktiivselt endale eeskujusid otsima ja nendega tutvumise teoks tegema. Arvestades Eesti väiksust, on oma iidolitega ühiste tuttavate leidmine tegelikult ainult ettevõtmise küsimus. Nii lihtne see ongi ja halvim, mida inimesed su palvele vastata saavad, on „Ei“. Sellepärast meeldiski mulle enamike õpetuste viimane soovitus: „Just do it“!

Oma plaanid ja eesmärgid peab kõigepealt konkretiseerima, kirja panema ja siis ei jää muud üle kui need ellu viia. Lõppude lõpuks on eesmärgid lihtsalt tähtajaga unistused. Minu üleskutse teile on esiteks raamat läbi lugeda ja selle käigus endale kirja panna konkreetsed eesmärgid, mida ellu viima hakata oma sotsiaalse kapitali tõstmise kaudu. See võib olla:
• kord kuus toimuv õhtusöök sõpradega,
• small talki harjutamine iga nädal ühe võõra inimesega,
• lihtsalt esmalt elu eesmärgid kirja panemine,
• erinevate sõpruskondade kokkuviimine,
• LinkedIn-i profiili loomine ja
• aktiivselt kontaktidega ühenduses hoidmine pärast esmast kontakti.

Mitu unistust sul tegelikult bucketlistis (unistuste nimekirjas) on ja kas nad tõesti on kättesaamatud? Kas saad neile tähtajad panna? Mina olen praktikas rakendanud eelmainitud nimekirjast kolme viimast nõuannet. Minu parimaks näiteks raamatu mõjust ja võimalustest ongi aga asjaolu, et käesolev külalispostitus Liisi blogisse sai teoks tänu Liisi üleskutsele Naisinvestorite grupis, et kõik huvilised võiksid täiesti tavalisel kolmapäeval lõunasöögiks kokku saada.

Kui algselt oli söögilaua ostmine uude korterisse kahtluse all, siis pärast raamatu lugemist on see aasta to do listis olemas! Mis saaks olla parem kui ühiste sõpradega hea söögi ja seltskonna nautimine?

Nüüd aga tegudele!

Laura-Maria Tiidla

24-aastane, Tartu Ülikooli juuramagister. Eesti Judoliidu Peasekretär ja endine judoka. Investeerimishuviline. Armastan sporti ja kõike sellega seonduvat.

***

UUS! ÜLESKUTSE: Kui sul on jagada oma lugu, nipp ja kogemus, kuidas üks “kinnine eestlane” võiks võrgustikku laiendada, siis saada see aadressile liisi@persoonibrand.ee. Kummutame müüdi, et eestlane seisab nurgas ja püüab võrgustikusündmustel (või igapäevaselt) teha nägu, nagu ta pole seal. Saada oma soovitused märtsi lõpuks. Lood ja nipid panen persoonibrändi ja juhtimise blogisse, kirjuta juurde, kas soovid oma nimega või anonüümselt soovitust anda.