Olen suur kriminaalromaanide sõber ja täna Sherlock Holmes filmi vaadates hakkasin mõtlema erinevatele detektiivide karakteritele ja nende eripäradele.
Eesmärk on ju neil kõigil sama – avastada kurjategijad ja tuua nad kohtu alla. Viis, kuidas nad seda teevad romaanides, on vägagi erinev ja sealjuures on alati huvitav jälgida nende isikuid.
Näiteks on teada, et Nero Wolfe, luksust, lugemist ja head toitu armastav detektiiv, kes kunagi (ainult väga VÄGA erijuhtudel) kodust ei lahku. Tal on kindel päevagraafik, orhideede kasvandus ning vastumeelsus naiste vastu. Juhtumid lahendab ta Archie Goodwini ja teiste detektiivide ning kahtlusaluste küsitlemisel saadud faktide kaudu. faktid käes, suleb ta silmad ja mõtleb, istudes oma kontoritoa tugitoolil istudes.
S. Holmesi kuju Edinburghis
Täiesti erinev on aga nt Perry Masoni uuringustiil, kes ei kohku ka valgustkartvaid ja ebaeetilise tegevusi süütu inimese nime puhtaks tegemise nimel. Perry Mason ise on nooremapoolne advokaat, kelle töötegevuse kulminatsiooniks on kohtuistung, kus tuleb ootamatut infot välja, mis algselt süüdlaseks peetu nö puhtaks peseb.
Loomulikult tuleb mainida kurikuulsat Scherlock Holmes-i ja praegu ETV-s käivat Hercule Poirot-d. Sherlock Holmes-i meetodiks võib pidada suurepärast
tähelepanu oskust, deduktiivset mõtlemist ja kuna tegevus toimub Londonis, siis ka teadmisi Londoni kohta. Meelde tuleb tema vastus dr Watsoni küsimusele: “Kas sa ei teadnudki, et maailm tiirleb ümber päikese?” Holmes vastas “Milleks mulle see info? See ei aita mul kurjategijaid püüda.” Selleasemel teab ta kõike tubakast, Londoni pinnasest jne.jne.
Hercule Poirot
Kui Holmes on iseloomult boheemlaslik ja egoistlik piibu ja kübaraga patrioot, siis Hercule Poirot on kindlasti tuntud oma “hallide ajurakkude” kasutamise, aktsendi, vuntside ja äärmiselt korraarmastajana.
Ja kes ei teaks A-rühma, kus on neli täiesti erinevat ja vastuolulist karakterit maailma parandmas?
Kõikide detektiivide eripärad tulevad enamasti nende harjumustest, taustast ja annavad suure annuse sellele, et nad lugejale/vaatajale meelde jääksid.
