Leia oma valdkond!
Posts tagged sotsiaalmeedia
Ettevõtluse alustamine: noortele ja “vanadele”
sept 5th
Leidsin Advisio blogist sissekande “Noored ettevõtjateks!“:
Viimaste aastate uuringud Eestis on näidanud tööealise elanikkonna ja eriti noorte eelistust olla ettevõtjaks hakkamise asemel palgatöötaja. Paljuski on antud suundumuse tekkimise põhjuseks hirm ettevõtjana läbikukkuda. Seetõttu peab initsiatiivikust ja ettevõtluse algteadmisi tutvustama noortele juba koolipingis.
Riigi, kohalike omavalitsuste ja koolide koostöös käib pidev töö suunas, kuidas muuta koolides õppekavad praktilisemateks ja anda noortele rohkem võimalusi kooli lõpetades alustada ettevõtjatena. Seda teemat on puudutatud nii põhikooli, keskkooli kui ka kutsekoolide tasandil, rääkimata kõrgkoolidest. Põhi- ja keskastme koolide õppekavad on ettevõtlikkuse initsieerimises nii regiooniti kui kooliti seni erineval tasemel – iga kool pakub vastavat õpet vastavalt võimalustele. Põhi- ja keskkoolide kohustuseks on anda õppurile põhilised teadmised eluks eneseks kui ka edasiõppimiseks. Kutsekoolid seevastu tunnevad suurt survet aidata oma õpilastel ka ettevõtjatena läbi lüüa.
Noortele on järjest rohkem suunatud erinevaid programme, koolitusi, et toetada julgemat ja teadlikumat karjäärivalikut, kuid kas me ei unusta vahepeal ära “vanad”? Inimesed, kes on juba kümme aastat ühe-kahe töökoha peal olnud, harjunud turvalisusega, aga tunnevad, et neis on veel palju, mida pakkuda. Ka neil (kellel ei oleks?) on hirm läbikukkumise ees, et ei suuda pere toetada ühel hetkel, et nad kaotavad juba saavutatu. Noortel üldjuhul pole veel pere ega (finants)kohustusi, mida nad kaotada saaks, olles mõnes mõttes eelisega “vanade” ees.
Tegelikkuses on muidugi ka vanemale generatsioonile suunatud elukestva õppe programmid, EASi toetused, kutse- ja täiskasvanuhariduse edenduse programmid. Kas aga varsti oleme ühiskonnas, kus suurem osa inimestest ongi eraettevõtjad? Ettevõtete omanikud? Tõenäoliselt mitte, sest lõppeks on inimloomused erinevad ja kõik ei taha juhtida.
Toon siinkohal ära ka samas blogi sissekandes antud Advisio konsultandi Ragne Kasesalu soovituslikud küsimused otsuse tegemiseks (noorele) ettevõtjale:
* Kas sa sobid ettevõtjaks?
* Millised oleksid alternatiivid käsitletavale äriideele?
* Kes antud teenust tarbivad?
* Kui suur oleks tarbijaskond?
* Kuidas neile oma teenust pakkuda?
* Millised on kulud, mis teenuse pakkumisega kaasnevad?
* Milliseid investeeringuid peab teenuse pakkumiseks tegema?
* Milliseid teadmisi peab juurde koguma, et olla edukas ettevõtja? Jne.
Mida Sina arvad: mis vahe on ettevõtlusega alustamisel noorel ja vanema/töökogemusega inimesel? Teema arutelu persoonibrändi LinkedIn grupis.
Raamatuarvustus: Kuidas oma elu staarid brändi loovad
juuli 30th
Seekordne e-raamat, mille sisu ma oma sõnadega edasi annan, on Skellie nime all kirjutanu persoonibrändi käsiraamat „Rockstar Personal Branding“, välja antud 2008. aastal. Ka meie oma persoonibrändi konverentsil kasutasime sõnumina, et iga inimene on oma elu staar, seega on selline pealkiri täiesti õigustatud persoonibrändist rääkimisel.
Selle e-raamatukese suurim väärtus minu jaoks oli just kahte tüüpi inimeste eripärade väljatoomine: spetsialistid ja üldistajad/mitme valdkonna spetsialistid (specialists and generalists- kui kellelgi on parem nimetus eesti keeles, palun hüüdke). On inimesi, kes on võimelised tegutsema mitmel alal korraga ja saavad läbi selle oma (kuri)kuulsuse. On aga inimesi ja valdkondi, kus ühe väga kitsa teadmise või oskuse omamine on määrav.
FIE-dele, blogijatele ja ettevõtte omanikele suunatud e-raamat on jagatud viieks peatükiks 25 lehel. Raamatu alguses saab lugeja läbi teha eneseanalüüsi, küsida endalt, millist persoonibrändi sa tahad luua ja milline on sinu unikaalne müügipakkumine (unique selling proposition). Järgnevad võtted ja soovitused, kuidas oma brändi pakendada ja sihtgrupini jõuda. Keskendutakse sealjuures biograafia ja liftikõne kirjutamisele.
Miks üldse end brändima peaks? Raamat annab järgmise vastuse: „If you can’t get attention, you’re just another speck in the crowd. Part of the average and part of the many.“ Ehk siis eesti keeli: „Kui sa ei saa tähelepanu, oled lihtsalt järjekordne kübemeke rahvamassis. Osa keskmisest ja osa paljudest“ Persoonibrändi defineeritakse järgmiselt: „Persoonibränd on kui redel, mis päästab keskpärasest, vahend, läbi mille aitad potentsiaalsetel klientidel, ostjatel või lugejatel näha sind kui inimest, keda nad on otsinud.“ Persoonibrändi arendamine tähendab kõike rohkem (või paremaid) kliente, tähelepanu, müüki, kasumit, külastajaid, võimalusi.
1. Enese positsioneerimine: Persoonibrändi loomise esimene küsimus peaks olema, kas ma olen paljude valdkondade meister või ühe nišši meister, ehk siis kas “generalist” või spetsialist? Olles „generalist“ on sul rohkem konkurente, samas ka suurem publik. Spetsialistina on konkurente ehk vähem, aga sama on ka sihtturu suurusega. Raamatu autor leiab, et kuigi enamasti arvatakse, et unikaalne olemiseks on spetsialisti valik parem, siis generalistina on võimalused tegelikult samad. Otsus peaks lõppkokkuvõttes lähtuma sinu oskuste ja eesmärkide hindamise tulemusest.
Siinkohal tuleb arvestada oma unikaalset müügipakkumist (unique selling proposition, USP). See on tähelepanuväärne ja omapärane idee, mis eristab ühte toodet teisest. USP on seotud sinu brändi positsioneeringuga ja peaks omama ühte järjepidevat sõnumit. Oluline on oma lubadust ka pidada (persoonibrändi lubadus). Kui sinu USP on „lõpetada projektid iga kord õigeaegselt“, siis pead olema valmis hilisteks töötundideks, et projekt tähtajaks valmis saaks.
2. Maine kujundamine. Lühivalem: Ole hea selles, milles ütled, et oled hea. Ja siis pane inimesed arvama, et oled veel parem. Siin osas peab raamatu autor kahte asja oluliseks väärtuseks persoonibrändi puhul: tõelised oskused, kui neid vajad ja eksperdi staatus. Eksperdi staatuse saamiseks pakutakse välja tavapäraseid tegevusi ajaveebi pidamisest, organisatsioonidega liitumisest ja kvalifikatsiooni tunnistavate diplomite saamisest kuni loengute pidamiseni. Unustada ei tohi kõigest sellest ka oma kliente teavitada kas siis CV-s või ajaveebi postituse näol.
3. Liftikõne lihvimine. Liftikõne on kui sinu personaalne maandumisleht veebis: see kirjeldab, kes sa oled, mida sa teed ja millega saad teisi aidata. Mida oma liftikõnet ette valmistades meeles pidada: * see ei tohiks kõlada ettevalmistatult või kui müügikõne. Sisu peab vastama kuulajaskonna eripäradele. Väikese kuulajaskonna puhul kasuta spetsiifilisemat liftikõnet, suurema kuulajaskonna puhul üldisemaid sõnumeid. Liftikõne peab vastama küsimustele: Kes sa oled? Mida sa teed? Mis teeb sind unikaalseks? Miks on see mulle [kuulajale] oluline? Pea meeles, et inimest huvitab eelkõige see, mida nemad sinust kasu võiks saada. Loe ka Inspiratsiooniblogi soovitusi “Kuidas ennast või oma ideed efektiivselt esitada?”
4. Blogimise kasutamine persoonibrändi kasuks. Ükski e-raamat või tänapäevane turundaja ei saa mööda „WEB 2.0 ajastul ei ole ühtki põhjendust, miks sa ei peaks blogima“ lausest. Oluline on see otsingu reitingute parandamiseks. Mida rohkem sa ajaveebile panustad, seda suuremad on kasud. Ajaveeb võib tõsta sinu persoonibrändi mitmel viisil: * ajaveebi pidamine võib panna aluse sinu, kui eksperdi tunnustuse saamisele, * ajaveebi lugejad võivad olla tulevased kliendid, * saad lojaalseid järgijaid toetama ka mitte-ajaveebi põhiseid projekte, * ajaveeb annab tuntuse, mis tähendab ka võimalust küsida suuremaid tasusid, * annab võimaluse luua teiste mõjukate blogijatega võrgustikke, * populaarseid blogijaid tihtipeale intervjueeritakse, mis võib viia sind uute publikuteni. See aitab tutvustada sinu oskusi ja ekspertiisi. Loe ka Siim Lepiski nõuandeid „Konkurentsieelis digitaalse persoonibrändiga“).
5. Kogu pakendi täiustamine. Persoonibrändi puhul tähendab pakend visuaalseid ja materiaalseid elemente, mis viitavad sinule: visiitkaardid, pildid, e-kirja allkirjad, logod, kuidas sa riietud, kuidas on sinu veebileht kujundatud ja nii edasi.
* Visiitkaardid – nimi, hüüdlause, mida teed ja mõned kontaktid on kõik, mida vajad.
* Pildid – kui sa just ei loo personaalset logo, siis sinu pildid töötavad seni samamoodi. Visuaalid, mida valid, peaksid sõltuma sinu positsioneeringust. Kui positsioneerid end kui lõbus, sõbralik, elav, siis peaks ka pildid olema naeratavad, vabades riietes. Autoriteeti näidata soovides peaks ka pilt vastav olema.
* Veebilehe ja/või ajaveebi kujundus: Kehv kujundus pole iseenesest halb, aga näitab sinu valmisolekut investeerida professionaalsesse veebi.
Kuidas kirjutada rokistaari elulugu?
Veebilehekülje „Minust“ esimesi ridu loeb tõenäoliselt kõige rohkem inimesi. Seega on ülesandeks teha need read nii huvitavad, et inimene jätkab lugemist ja saab sinu järgijaks.
Vasta küsimusele: Mida ma tahan kõige rohkem, et inimesed minust teavad ühe paragrahvi pikkuse tekstina? Lugeja põhiküsimus on tõenäoliselt: Kas sel inimesel on midagi mulle pakkuda? Mis teeb tema eriliseks, unikaalseks?
Mõned küsimused, millele võiksid vastuseid pakkuda:
• Kaua olen selles valdkonnas tegutsenud?
• Kas mul on formaalseid kvalifikatsioone?
• Millised on minu huvitavaimad ja mõjukamad saavutused?
• Kas olulised inimesed või meedia on minust rääkinud?
• Millised on minu huvitavaimad ja mõjukamad oskused?
• Kas olen töötanud kõrge profiiliga klientide jaoks?
• Kas olen kirjutanud ajakirjadele/ajalehtedele/ajaveebi?
• Mis on minu USP?
• Miks ma teen seda, mida ma teen?
• Mis teeb mind teistest inimestest, kes paistavad sarnased?
• Mis on minu jaoks oluline?
Seda, milliseid soovitusi Skellie annab suurema särina saamiseks, võid juba lugeda e-raamatust „Rockstar Personal Branding“ (pead liituma nende postiloendiga).
Lisalugemist:
“Kellele on persoonibränd kasulik?”
“Persoonibränd – Sinu edu tööriist”
“Raamatuarvustus: Maailm vajab, et sa tegeleksid asjaga, mida armastad”
Sina viie aasta pärast? Kuidas sündis raamat “Abielus oma brändiga”
juuli 5th
Inspiratsioonioraakel ja persoonibrändi maaletooja
Mina sain sellise kirjelduse, mida võisid peo külalised lugeda minu raamatu tagakaanelt (blogis veidi uuendatud, kuna mõte läks jooksma):
Liisi Toom, abielus, 3. aastase tütre ema, PhD psühholoogias, vabakutseline kohvikukriitik, fotograafiahuviline, hobimatkaja, massöör ja persoonibrändi nõustaja-koolitaja. Tänavu realiseerus põhjalikult ette valmistatud raamat persoonibrändist, mis julgustab kõiki, vaatamata vanusele, ametikohale või hetkele oma elus, vaatama endale silma ja tunnistama, et läbi enesega rahulolu, on võimalik luua harmooniat oma ümbruskonnas. Raamat „Abielus oma brändiga” nendib fakti, et ainuke, keda me peame aktsepteerima 24/7 ja nii TERVE ELU, oleme meie ise. Homset päeva ei pruugi tulla, tänane ei pruugi lõppeda – miks ja kuidas teha nii, et leida enese salapärane
miski, luua ja hoida oma isiklik persoonibränd, tuua maailma just see, milleks me siia tulnud oleme ning sealjuures hoida esimese armumise värskust, pikaaegse suhte tarkust ja turvalisust oma ellu.
Liisi elab oma perega ja töötab Tartust ja Bergenist ning käivad ettevalmistused Hispaania lõunaosasse kolmas peidupaik luua. Liisilt on lisaks arvukatele artiklitele reisimisest, kohvikutest ja elustiilist ilmunud ka raamat ”Norra eksiilvalitsus Teises maailmasõjas” ning ”Pitsa ja spagetid – norrakate rahvustoit”.
Kõik on teretulnud mulle helistama ja küsima, kus kaugel asjad on 
Kes tahab ise oma loovuse käima lükata, soovitan külastada inspiratsiooni oraakli blogi postitust tähendusliku kire kohta ja täita “Mille suhtes ma kirglik olen” tööleht.
Valdkonna spetsialistid vajavad enam psühhiaatri abi?
mai 4th
See, et tänapäevane kiire elu ja ühiskonna surve väga hea olla ja meeletult aktiivne, edukas, tubli jne olla, tekitab stressi, on kõigile teada. Hiljuti tuli Sotsiaalministeerium välja ka tööstressi leevendamise kampaaniaga. Persoonibrändi liikumine kindlasti tekitab paljudes tunde, et veel kaugemale, veel rohkem, veel … peab tegema, et olla hea ja aktsepteeritud ja saavutada edu. Ja ühelt poolt on ka õigus – info üleküllus tingib vajaduse ennast tugevamini esitleda, oma sõnumit vastavalt sihtgruppidele seada ja pidevalt enesega tegeleda.
Aga.
Täna kuulsin Sky+ raadiost nende välireporteri reportaaži psühhiaatriakliinikust, kus ta uuris, millega seal tegeletakse, kes seal on, millised on probleemid jne. Üks lause, mis minu tähelepanu äratas oli, et “paistab, et enamasti on psühhiaatriakliinikus edukad, orienteeruvalt 35 aastased oma valdkonna spetsialistid“. ta nentis, et “rullnoka-tüüpi inimesed võtavad elu lihtsamalt” ja seega siis ei vaja ka toetust, aja maha võtmist ja kohati ka ravimeid, mis aitaks ajutegevust veidi seisma panna.
Minu palve: ärge mõelge asju üle! Persoonibrändi liikumine, teooria ja kõik sellega seonduv on kasulik, aga mitte siis, kui see ühel hetkel teeb teid lausa füüsiliselt haigeks. Tehke üks blogipostitus vähem, unustage sihtgrupid ja Facebooki staatuse uuendamine. Puhake. Ilma süütundeta. Minu jaoks tähendab persoonibrändiga tegelemine vahepeal selle “tegemise” täielikku unustamist. Siis, just siis, tegeledki sa sellega, mida sa armastad.
Selline sentimentaalne sissekanne täna 
Raamatuarvustus: Maailm vajab, et sa tegeleksid asjaga, mida armastad
apr 25th
Persoonibrändi temaatikat uurides on minuni sattunud hulga (e-)raamatuid persoonibrändi, elustiili, karjääriarendamise kohta. Teen neist ülevaated, et saaksid ise otsustada, kas osta-lugeda.
Esimeseks raamatuks sattus Jonathan Meadi „0 Hour Work Week”, tasuta e-raamat. Ilmselgelt Tim Ferrisse 4-tunnise töönädala edasiarendus. See raamat on mõeldud inspiratsiooniks inimestele, kes tahavad kergeid näpunäiteid, midagi, mis sunniks mõtlema panema, et mis on see, mis on minu elu „töö“. Tema nimetab seda „makstud eksisteerimise eest“ (ingl. k. paid to exist) ehk siis elad nii, et sinu hobide eest makstakse. Eneseabi sugemetega (nagu ka persoonibränd), sotsiaalmeediat väärtustades turunduses.
„0 Hour Work Week“ ei ole väga originaalne oma sisus, kuid kindlasti leiab üksikuid huvitavaid mõtteterasid. Samuti on see üks näide tänapäevasest internetiturundamisest, kus inimene läbi võrgustike, koostab juba olemasoleva põhjal oma sõnastuse ja vaatenurgaga sisu, mida siis edasi müüa. Kuna ta ise on oma edu saavutanud just läbi blogimise ja sotsiaalmeedia, siis paratamatult on ka seda osa rõhutatult, viidates nippidele, kuidas blogida ja kuidas sotsiaalmeedia tugevdab sinu positsiooni turul.
Täpsemaid kirjeldusi, harjutusi ja Jonathan Meadi „lugu“ on juba raamatus. Diagonaalis lugedes ei tohiks üle 20-30 minuti võtta.
Raamatu lõpus ka Passion+Profits test neile, kes soovib analüüsida, kas ja kuidas nende kirg, tugevused ja väärtused ristuvad.
Mõned mõtted e-raamatust:
Et saada kinni makstud oma eksisteerimise eest:
• Peaksid teadma, et see tegevus on midagi, milles sa oled sisemiselt hea (autentsus persoonibrändi puhulgi)
• Peaksid tegema midagi, mis paneb su südame kiiremalt põksuma ja hoiab sind öösiti üleval
• Peaksid tegema midagi, mille eest teised inimesed on valmis maksma
Maailm vajab, et teeksid seda, mida armastad
Selle all tõstatab Jonathan küsimuse, kas me mitte ei mõjuta maailma positiivsemalt, kui teeme asja, mida armastame?
Olen nõus tema väitega, et „Lahe on see, et tehes mida armastad, on sul kergem olla suurepärane. Nii on kerge hiilata. Nii on kerge juhtida ja saada endale järgijaid, kui oled elevil sellest, mida teenistusena teed.“ On ikka vahe küll, kas päevad tuleb vastumeelset tööd tehes üle elada või saad igapäevaselt nautida oma tegemisi. Kvaliteet on paratamatult (vähemalt pikas perspektiivis) näha.
Mida siis 0-tunniseks töönädalaks teha tuleb (ei erine palju persoonibrändi loomise taktikatest)?
1. Loo selge, väljapaistev sõnum
• Oled selle suhtes kirglikult meelestatud
• See on seotud mingi muutuse esilekutsumisega
• See on väljapaistev, unikaalne ja kergelt jagatav teistega
• Mis paneb mind elama?
• Millist muudatust tahan maailmas näha?
• Milliste inimestega resoneerin kõige paremini? Kuidas ma nendega suhelda saaksin?
Selge sõnub aitab inimestel kiirelt aru saada, kes sa oled ja mida sinult oodata. /Kommunikatsioonijuhtimise A ja O!
2. Blogimisega ja sotsiaalmeediaga tegelemine, et saada kirglikke järgijaid
3. Prioriteetide julm seadmine ja järgimine – kui tahad saada eksisteerimise eest tasutud, pead suunama oma energia ja tähelepanu ülesannetele, millel on suurim mõju. (e-kirjade kontrollimine, analüütik jälgimine ei ole kõrgema prioriteediga ülesanded)
4. Viska ära kõik „head ideed“ (blogimisel siis). Ehk siis tuleb mõelda, mida inimesed soovivad, kas nad jagaks seda ka teistega, kas keegi veel räägib sellest? Mis oleks sinu unikaalne vaatenurk teemale) jne.
5. Loo sisukaid, võit-võit suhteid (ja aita teistel saada, mida nad tahavad.
Olen nõus, et edu saavutatakse koostöös teistega. See aga tähendab ka teiste aja austamist, õigete kanalite kasutamist ja ka teistele inimestele mingi väärtuse pakkumist omalt poolt.
Peaksid leidma ühenduse inimestega, kes on sinust „targemad“, kes oskavad sind suunata ja aidata. Siinkohal aitäh Harald, aitäh Kaido .
6. Tee, mida sa tahad andes inimestele seda, mida nemad tahavad.
Olgu selleks e-raamat, liikmetele suunatud veebileht või kursus, videotreening, töötoad, jne., jne.
Kuidas sa tead, mida sinu järgijad tahavad? – Küsi inimestelt!Olgu selleks veebiküsitlus, teema diskussioonid foorumites, sotsiaalmeedias laiemalt.
Jonathan Meadi 0-tunnine töönädal sisuliselt ähmastab joone „töö“ ja „elu“ vahel. Selle saavutamiseks toob ta välja nö „salajase relva“, mis on kolmesammuline: 1. Küsi endalt: „Mille suhtes olen kirglik, millega võiksin teenistusena tegeleda?“, 2. Küsi endalt: „Nendest 20st võimalusest, mis kasutaks ära minu unikaalseid tugevusi, mis mul sünnist saati on olnud?“, 3. Küsi endalt: „Kuidas tegelen sellega nii, et see pakub väärtust teistele?“.
Ehk siis: leia tegevus, mis paneb sind vaimustuma, leia oma tugevused ja leia selles väärtus turule.
Eesti