Leia oma valdkond!
Posts tagged oma valdkonna leidmine
Ettevõtluse alustamine: noortele ja “vanadele”
sept 5th
Leidsin Advisio blogist sissekande “Noored ettevõtjateks!“:
Viimaste aastate uuringud Eestis on näidanud tööealise elanikkonna ja eriti noorte eelistust olla ettevõtjaks hakkamise asemel palgatöötaja. Paljuski on antud suundumuse tekkimise põhjuseks hirm ettevõtjana läbikukkuda. Seetõttu peab initsiatiivikust ja ettevõtluse algteadmisi tutvustama noortele juba koolipingis.
Riigi, kohalike omavalitsuste ja koolide koostöös käib pidev töö suunas, kuidas muuta koolides õppekavad praktilisemateks ja anda noortele rohkem võimalusi kooli lõpetades alustada ettevõtjatena. Seda teemat on puudutatud nii põhikooli, keskkooli kui ka kutsekoolide tasandil, rääkimata kõrgkoolidest. Põhi- ja keskastme koolide õppekavad on ettevõtlikkuse initsieerimises nii regiooniti kui kooliti seni erineval tasemel – iga kool pakub vastavat õpet vastavalt võimalustele. Põhi- ja keskkoolide kohustuseks on anda õppurile põhilised teadmised eluks eneseks kui ka edasiõppimiseks. Kutsekoolid seevastu tunnevad suurt survet aidata oma õpilastel ka ettevõtjatena läbi lüüa.
Noortele on järjest rohkem suunatud erinevaid programme, koolitusi, et toetada julgemat ja teadlikumat karjäärivalikut, kuid kas me ei unusta vahepeal ära “vanad”? Inimesed, kes on juba kümme aastat ühe-kahe töökoha peal olnud, harjunud turvalisusega, aga tunnevad, et neis on veel palju, mida pakkuda. Ka neil (kellel ei oleks?) on hirm läbikukkumise ees, et ei suuda pere toetada ühel hetkel, et nad kaotavad juba saavutatu. Noortel üldjuhul pole veel pere ega (finants)kohustusi, mida nad kaotada saaks, olles mõnes mõttes eelisega “vanade” ees.
Tegelikkuses on muidugi ka vanemale generatsioonile suunatud elukestva õppe programmid, EASi toetused, kutse- ja täiskasvanuhariduse edenduse programmid. Kas aga varsti oleme ühiskonnas, kus suurem osa inimestest ongi eraettevõtjad? Ettevõtete omanikud? Tõenäoliselt mitte, sest lõppeks on inimloomused erinevad ja kõik ei taha juhtida.
Toon siinkohal ära ka samas blogi sissekandes antud Advisio konsultandi Ragne Kasesalu soovituslikud küsimused otsuse tegemiseks (noorele) ettevõtjale:
* Kas sa sobid ettevõtjaks?
* Millised oleksid alternatiivid käsitletavale äriideele?
* Kes antud teenust tarbivad?
* Kui suur oleks tarbijaskond?
* Kuidas neile oma teenust pakkuda?
* Millised on kulud, mis teenuse pakkumisega kaasnevad?
* Milliseid investeeringuid peab teenuse pakkumiseks tegema?
* Milliseid teadmisi peab juurde koguma, et olla edukas ettevõtja? Jne.
Mida Sina arvad: mis vahe on ettevõtlusega alustamisel noorel ja vanema/töökogemusega inimesel? Teema arutelu persoonibrändi LinkedIn grupis.
Ootamatud ametid, mis kasutavad ära just sinu oskusi
juuli 15th
Persoonibrändi strateegias on olulisel kohal “oma valdkonna leidmine” ehk siis oskus oma kompetentsidest, taustast, huvidest luua uus ametikoht, milles sinul on kõige paremad eeldused. Võib öelda, et pole miskit uut siin päikese all, me lihtsalt ei pruugi teada, et olemasolevatest hobidest ja oskustest võib kokku panna unistuste töökoha. Minu elus on seda mitu korda juhtunud.
Toon ühe näite
Kandideerisin bakalaureuse õpingute ajal Välisministeeriumi suhtekorralduspraktikale. Minu poole pöörduti aga pakkumisega teha seal tööd Skandinaaviamaade meedia referendina, kuna oskasin norra keelt, õpingud olid seotud nii ajakirjanduse kui ka lähiajalooga. Norras elamine ja huvi Skandinaaviamaade ajaloo vastu tagas ülevaate seal toimuvatest protsessidest. Sellest sai kõiki minu tolleaegseid huvisid ja osasi oskusi koondav töökoht, millest ma ei olnud varem isegi teadlik.
Sarnaselt kandideerisin ka oma praegusele töökohale Eesti Rahva Muuseumis – kaardistasin, mis mind huvitab ja mida oskan ja kuidas saaksin seal oma oskustega kasu tuua.
Eelnevast tulenevalt kaks mõttetera: kõik oskused, hobid, huvid on millekski kuskil kasulikud – kunagi ei tea, kust tuleb pakkumine just nende oskuste kombinatsioonidega seotud töökohale. Tuleb olla avatud!
Teisalt tuleb ühiskonnas toimuvate muudatuste järel ka uut tüüpi ametikohti. Näiteks kasvõi persoonibrändi konsultandi ametikoht. Täna lugesin just Indias populaarse pulmadetektiivi ametikoha kohta. Kes oleks võinud arvata?
Millised sinu oskused ja huvid on loonud uue või taganud sinu unistuste töökoha? Arutelu persoonibrändi LinkedIn grupis.
Seotud postitused:
“Läheneme tööotsingutele loominguliselt”
“Raamatuarvustus: Maailm vajab, et sa tegeleksid asjaga, mida armastad”
“Video: Üks võimalus eristuda on …”
“Kuidas hääl võib olla kaubamärgiks“
Kas sa käid teiste jalajälgedes?
apr 27th
Käes on Tartu kevadpäevad ja Tartu on täis vahvaid mõtteid, uljaid tudengeid ja meeleolukaid mõttevahetusi.
Linnas jalutades leidsin tänavalt mitmeid joonistusi, nagu näiteks soovide puu, Emajõe, aga ka organisatsiooni Loesje intrigeeriv küsimus: “Kas sa käid teiste jalajälgedes?”
Eks igaüks loe sõnu omamoodi, kuid minule tekkitas see omakorda lisaküsimusi: Kas me käime teiste ettetallatud jalajälgedes? Või on meil oma tee? Kes meid inspireerib ja kes annab meile häid suuniseid järgmiste sammude tegemiseks? Kelle sammudes peaksime käima? Kunas on mõistlik valida sissetallatud rada ja kunas rajada uus tee?
Ei ole kahte samasugust inimest, seega ei saa ju olla ka kahte samasugust rada?
KKK: Kas persoonibränd keskendub sisulisele või välisele?
märts 29th
Jah, see on vist kõige kuumem küsimus. Ja kõige suurem oht on võtta persoonibrändi kui lihtsalt enese väliste külgede tuunimist.

Inimestel on mitu nägu. Enamasti kardetakse näidata oma tõelist nägu. Samas on tõeline nägu pigem see, mis teeb Sind eriliseks.
Selle postituse peamine mõte:Persoonibränd peab olema ehtne ja lähtuma Sinu väärtustest ja huvidest!
Mida see tähendab?
Kui Sa hakkad ennast tutvustama spetsialistina valdkonnas, mida Sa tegelikult ei tunne, siis see ei kesta tõenäoliselt kaua. Eriti nii väikses riigis kui seda Eesti on. Persoonibränd peab olema see, mida ta lubab – kui Sinu bränd lubab, et Sa oled alati täpne ja korrektne keeletoimetaja, siis oodatakse Sinu töid õigel ajal ja ilma vigadeta. Kui tegelikkuses aga jäävad teksti vead sisse ja oma töö esitad nädalaid hiljem, siis järgmine kord mõeldakse kaks korda, enne kui töö Sinu kätte usaldatakse. Ehtne ehk autentne persoonibränd tagab ka Sinu enda töö kvaliteedi ja motivatsiooni püsivuse – palju meeldivam ja jätkusuutlikum on ju kui saad teha midagi, mis Sulle väga meeldib. Enese tööst rahulolu on ka väljapoole näha.
Eks nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Nt Peter Montoya ise pigem rõhutab välise või isegi õigem oleks öelda esitluse olulisust, Tom Peters aga oma tegevustest WOW projektide tegemist. Kõigel ole oma aeg ja koht, mõnikord on oluline osata hästi pakendada, mõnikord tuleb rohkem aega kulutada analüüsile ja väärtuste sõnastamisele.
Mida meeles pidada:
- Kui Sa alles otsid oma valdkonda, keskendu oma väärtuste ja oskuste analüüsimisele ja sõnastamisele;
- Kui Sul on oma teenus-toode-idee olemas, alusta selle sõnastamisest, sihtgrupi määratlemisest;
- Kui Väärtused-oskused paigas, toode ja sihtgrupp olemas, leia väljundid: alates veebilehest, sotsmeedia kuvandi loomisest, lõpetades paber infomaterjalide, esinemiste ja muuga.
- Alati ütle, mida tegelikult ka mõtled. Kui pole kindel, ole aus.
- Ilus kaas ja hea reklaam ei tee halba või sisutühja toodet ja teenust paremaks. VASTUPIDI – nii saadakse kiiremini teada, et see on halb.
Persoonibränd annab minu arvates hea raamistiku oma elustiili vormimiseks, samas olen nõus ka väidetega, et kui inimene piisavalt ennast “kuulab”, käitub vastavalt oma väärtustele ja on piisavalt distsiplineeritud, siis ei ole vajalik kulutada aega liigsele analüüsile ja teooriaga tutvumisele – lihtsalt tee seda, mis Sulle meeldib, nii, kuidas Sulle meeldib ja nii, et see teistele kasu toob ja Sulle sära silma.
Kui Sa ei tea, mida teha, ei suuda näha neid häid külgi, millega tegeledes võiksid professionaalsust saavutada, luua midagi ainulaadset siia maailma, siis siin aitab küll erinevate persoonibrändi loomise etappide läbimine.
Persoonibränd, eestikeeli isiku kaubamärk kui termin on küll uus, enese-analüüsi ja enese-esitluse temaatikaga on inimesed aga aegade algusest tegelenud. Tänapäevases keskkonnas on termin aga täiesti omal kohal. Me tegelikult hindame ka bränditooteid, mis omavad sisulist väärtust, pakuvad meile pigem emotsionaalselt rohkem kui lihtsalt glamuuri ja sära. Glamuur on ilus, aga positiivsed emotsioonid heast bränditootest kestavad kauem.
Kuidas hääl võib olla kaubamärgiks
märts 24th
Persoonibrändiga tegelema hakates soovitatakse Sul leida oma eriline omadus, millega särada, meelde jääda. Miks ei võiks selleks olla aga Sinu hääl?
Hiljuti nägin ETV-st saadet “Kahekõne”, kus saate vestluspartneriks oli Toomas Lasmann. Kes??? Täpselt. Aga kui Sa kuuleksid tema häält esimesena, saaksid aru küll. Proovi Kahekõne saadet esmalt kuulata, kas tunned hääle ära?
Toomas Lasmann on telehääl (juba üle 40 aasta!) ja režissöör. Mõned mõtted, mis mulle tema vestlusest meelde jäid:
* “Telehääl on mugav olla, kuna ei tunta ära. Probleem on siis, kui rääkima hakkad” – Kui Sa tahad olla mingi kindla asjaga tuntud, siis on hea, kui Sinu nimi meenub/seostub just selliste asjadega, mis ongi Sinu brändi osad.
* Oma töö kohta “On töö ja nagu ei ole ka” – mõnes mõttes peaksime (minu arvates) kõik sinna pürgima, et teeksime asja, mis nagu oleks töö, aga samas ei oleks ka.
* “Otse-eetris ei saa eksida. Eeltöö oli tehtud, pausid jne mõõdetud. Tekst tuleb teha endale meeldivaks, sest muidu saab vaataja aru” – eeltöö on oluline! Kui Sa ikka ei tea, mida räägid, siis väline ei mõju väga kaua. Inimesed teevad vahet kvaliteedile ja kvantiteedile suunatu.
Lasmann ütles ka, et on püüdnud alati kõike maksimaalselt teha - olgu see tänaõhtuseks soovituseks ka minu poolt. Tee kõike, mis Sulle meeldib maksimaalselt!
Loe veel:
… ja tekste luges Toomas Lasmann


Eesti