Mõni aeg tagasi palusin vastata küsimustikule seoses minu kursusetööga. Töö oli loengu „Kommunikatsioonistrateegia“ ja milleks me seda kogusime, oli kursusetöö, mille käigus analüüsisime tiimikaaslastega CV-Online-i kommunikatsioonijuhtimist ja tegime omi ettepanekuid kommunikatsioonistrateegiaks.

Meie suurepärane tiim: Raimo, Nele, Terje ja Liisi kaamera taga


Aitäh kõigile vastajatele! Auhindade võitjatega võetakse koheselt ka ühendust.

Millised olid aga küsitluse tulemused?

Vastajaid oli 53. Kui panna kokku uuringule vastaja koondportree, on tegemist töötava või õppiva ja töötava inimesega, kes on tõenäoliselt naissoost, vanuses 18-34 ja kõrgharidusega. Keskmise tööstaaž veidi üle 7 aasta.

Vastajad loevad töökuulutusi harva –mõned korrad aastas või vaid siis, kui reaalselt tööd otsivad. See on selge indikaator, et inimestel, kel töö olemas, pole tihti põhjust tööportaale külastada ja nad vaatavad pakkumisi vaid siis, kui reaalselt tööd otsivad.

Tööotsinguteks kasutab ¾ isiklikke tutvusi ja 2/3 tööportaalide vahendusel. Ligi pooled jälgivad töö otsimisel erialaseid meililiste ja foorumeid ning külastavad ise huvipakkuvate firmade kodulehekülgi. Kõik ülejäänud kanalid on oluliselt vähemtähtsad, sealhulgas ka sotsiaalmeedia (23%) ning ajalehed (28%).

Küsitluse üks olulisemaid ülesandeid oli kaardistada infovajadus – kas ja millist tööotsingute, töö ja kandideerimisega seotud infot sihtrühm enim vajab ning kust seda vajadusel otsib. Vastustest selgus, et infopuudus on selgelt seotud tööpakkumistega ning laiemalt karjäärialase info puudust välja ei toodud. Umbes viiendik vastajaid mainis, et pole pidanud kunagi ise tööd otsima või kandideerima (!), mistõttu infovajadus puudub. Oli ka paar vastajat, kes mainisid infovajaduse rahuldamise vahendina Google`t.

Infovajadused, mida on töökuulutustes liiga vähe kajastatud on vastajate arvates:
• Töökeskkonna kirjeldus
• Töö eesmärk ja tegevuste täpsem kirjeldus
• Palga suurus ja motivatsiooniskeem laiemalt

Siit võib järeldada, et vabade assotsiatsioonide puhul laiemast infovajadusest ei räägita (karjääriinfo, nipid-nõuanded), küll aga tuntakse puudust/vajakajäämisi töökuulutustes sisalduva info osas.

„Milliseid sisulisi nõuandeid, õppeinfot jm tekste Sina loeksid, et oma tööelu ja karjääri veelgi paremaks muuta?“ – küsimusele vastajatel oli suurim huvi kolme teema vastu – enese motiveerimine ja töö mõtestamine, edukam kandideerimine konkurssidel ning asjatundlikud diskussioonid, arvamusavaldused ning artiklid.

Kõige usaldusväärsemaks allikaks karjääriga seotud nõuannete osas peetakse karjäärinõustajaid ja personali valdkonna asjatundjaid (28%). Pea sama palju peab oluliseks teiste tavainimeste, aga ka eri valdkondade „kuulsuste“ arvamusi (mõlemad 23%).

Selleks, et hinnata, kuivõrd karjääri planeerimise ja edendamise temaatika vastajatele korda läheb, küsisime nende planeerimise põhjalikkuse kohta. Võib öelda, et väga sihikindlaid ja pühendunud karjääri planeerijaid on vaid kümnendik. Ligi 2/3 vastajatest omavad aga nägemust, millist tööd nad teha sooviks ning astuvad teadlikult samme, et soovitud ametiteni jõuda.

Töövahendusega seotud brändide tuntus ja eelistused
Uurisime ka töövahendusega seotud brändide spontaanset tuntust ning vastajate eelistusi nende valikul ja umbes 60% vastajatest mainisid CV-Online-i ja CV Keskust, CVO-d neist kahest veidi enam, kuid sellesse tasub suhtuda teatud reservatsiooniga, kuna osad vastajad teavad kodutöö läbiviijate seost CVO portaaliga. Kümmekond korda mainiti hyppelaud.ee ja ekspressjob.ee portaali ning soov.ee`d (ja ka selle lehte). 3-4 korda toodi välja Töötukassa, Fontes, Ariko Reserv ning ajalehed (üldnimetajana).

Kui küsisime, millist neist kanalitest kasutajad eelistavad ja miks, selgus, et umbes poolel vastajatest eelistus puudub. Kümmekond vastajat tõid selgelt välja, et eelistavad isiklikke kontakte ükskõik, millisele tööportaalile või personaliotsingufirmale. Portaalidest olid CVO ja CVK eelistatuimad, kusjuures tihemini oli argumendiks see, et kasutaja on juba sinna kunagi CV lisanud ja nad on selle kasutamisega harjunud.

Sellised tulemused. Minu jaoks oli huvitav, et nii paljud siiski isiklike tutvuste kaudu tööd otsivad ja leiavad, et päris paljud tegelevad mingil määral sihikindlalt karjääriplaneerimisega, samas vajatakse infot enese motiveerimise kohta. Tekkis veel kindlam küsimus: Mida peab eestlane karjääri planeerimiseks?