• et

Anniki Rebane: Miks ma mängin hokit?

Ma ei ole kunagi hokit mänginud ja kui nägin Annikit Facebookis hoki teemalist pilti jagamas, siis oli üllatus suur, ei oleks arvanud, et ta seda teeb (meie kohtumine oli varasemalt vaid põgus ja tööalane). Nagu loost võimalik lugeda, pole minu reaktsioonis midagi uut. Mind kohe huvitas, miks ja kuidas ja kindlasti huvitab ka sind. Nii siis, palun, Anniki äärmiselt põnevad vastused, miks ta mängib hokit ja mis on selles eripärast ja põnevat, siinses uues rubriigis “Miks …?”, mille eesmärk on tutvustada huvitavasid elualasid, edendada tervislikku eluviisi ja “oma” asja leidmist. Head Anniki loo lugemist ja jagamist!

TEE HOKI JUURDE

Mõned aastad tagasi võtsime sõbrannadega nõuks regulaarselt koos midagi uut ja uskumatut teha. See pidi halli argipäeva mõnusat vaheldust tooma ja mugavustsoonist veidike välja tõmbama. Lisaks on seltsis oluliselt julgem ja toredam tundmatusse hüpata.

Esimese tegevuse leidmine ei võtnud isegi paari minutit aega. Mis võiks olla veel jaburam kui täisvarustuses hoki? Juhuste kokkulangemisel alustati just samal ajal naiste hoki treeningutega ning loetud päevade pärast olime sõbrannadega jääl rivis ning proovisime uiskudel ja kaigas käes litril sabas püsida. See hokikogemus oli nii teistmoodi ja eriline, et ma lihtsalt pidin tagasi minema.

Mis võiks olla veel jaburam kui täisvarustuses hoki? – Anniki Rebane

HOKI MINU ELUS TÄNA

Praeguseks olen jääl käinud kolm aastat ja kuulun hokiklubisse Grizzlys. Olen kaasa teinud ühed meistrivõistlused ja valmistun järgmisteks. Eks iga asi tahab pühendumist saada ja meeskonnaspordis on oma osa täitmine veelgi olulisem. Kui naiskond soovib meistrivõistlustel osaleda, on iga hing nimekirjas ja tema mängudel osalemine kulla väärtusega. See pole lihtsalt trenn, vaid teatud sorti kohustus, sinuga arvestatakse.

Siiski ei maksa ennast eksitada lasta, olen harrastaja ja teen seda kõike ainult hea enesetunde nimel. Jäätreeningud toimuvad hetkel korra nädalas pühaäeviti ning nädala keskel saame kokku off-ice trennideks, Võistlused annavad kõigele sellele lisaväärtust. See on hea koht kogemuste hankimiseks ning mõnusaks ajaveetmiseks.

PÕHJUSED HOKIGA TEGELEMISEKS

Imeline vabastav maailm!
Alustuseks on jäähoki ja uisutamine täiesti teine maailm! Kui tihti sa ikka jääle satud? Või veel enam, paned metalljupid jalge alla ja üritad kuidagipidi ennast edasi liigutada. Kui esimese sammu jääl lõpuks teed, siis tahaks suurest rõõmust kukerpalle visata. Argielu jääb selja taha ning miski muu ei loe enam. Vabanemine!

Turvalisus!
Millegi pärast arvatakse, et hokitrenn on brutaalsuse tippteos, hambad pekstakse välja ja luud murtakse ära! Kindlasti juhtub ka seda, kuid luu võid murda ka näiteks trepist valesti astudes. Õnnetusi juhtub igal pool! Ma tegelikult ei saa päris hästi aru, miks naised ja hoki enamike jaoks kokku ei käi. Iluuisutamine on palju jõhkram ala, seal pole ühtegi kaitset ega polstrit, mis sind kukkumise eest kaitseks. Hoki on väga turvaline, kui korralikult varustust kannad! Selleks ju kogu see polster ja kaitsmed ongi välja mõeldud, et hoki oleks ohutu ja kõik jääksid päeva lõpuks terveks!

Tseremoonia ehk varustus! Ma lähen trenni nii suure kotiga, et see tõenäoliselt tekitab kõrvaltvaatajas hirmu! Samas on mul ilmatuma uhke olla, kui naabrimoorid ja -mehed pika pilguga järgi jäävad vaatama, sest naised lihtsalt ei käi hokikepp ja -uisud näpus! Muidugi on parajalt ebamugav sellise tavaariga pidevalt ringi reisida, kuid samas tagab see polstrihunnik igakordse tseremoonia. Sa oled sunnitud varem jäähalli kohale tulema, et kõik koos pühalikult trenniks valmistuda. Ikka tuleb aidata sukatrippe kinni panna või otsida kedagi, kellel veel teipi oleks, millega põlvekad korralikult kinni tõmmata. Kõige taustaks käib pidev jutuvadin täiesti erinevatel teemadel.

Inimesed!
Ma tõsimeeli arvasin, et hokit mängivad ainult meesnaised! Sellised habemega paksud töllakad mehelaadsed tegelased, kes käivad oma frustratsiooni välja elamas. Minu imestus oli suur, kui esimesel proovitrennil hakkas garderoobi sätitud daame sisse astuma! Need tüdrukud ja naised, kes hokit käivad mängimas, on kaunitarid! Nad hindavad ilu ja graatsiat ja muidugi head füüsilist vormi! Ja nad on julged! Julgevad teha asju, mis neile meeldib! My kind of ppl!

Hoki ei küsi vanust!
Muidugi on noorematel mängijatel edusammud kiiremad tulema, kuid sellest ei tohiks ennast küll segada lasta. Trenni intensiivsust saab sättida vastavalt oma tasemele ja mõnus vaheldus on garanteeritud igal juhul.

Kuuluvustunne!
Miks mulle ei meeldi spordiklubides rühmatreeningutes käia? See on selline vabrikulaadne asi, kus sa käid võõra seltskonnaga koos vehkimas! Hoki on ristivastupidi. See on kindel piiratud seltskond, keda näed iga trenn. Sul tekib nende inimestega side, sõprus! Eriti on see tunda pärast väsitavat trenni, kui riietusruumis istud matsaki maha, vaatad teisi samasuguseid väsinud naisterahvaid ja tajud, et me oleme kõik koos selles samas jamas! 🙂

Koormus!
Ei ole üldse takistuseks asjaolu, et trennis on väga erineva tasemega mängijaid. Samu harjutusi saab teha väga erineva raskustasemega. See aga tähendab, et kui korralikult trenni teha, siis on loetud minutite jooksul vähemalt kolm korda surm silme ees ning võhm väljas. Samas on võimalik seda ka teisipidiselt ära kasutada, kui ikka üldse ei jaksa enam käsigi liigutada, siis lihtsalt võtad veidike tuure maha!

FUN!
Ja kui tehniline pool on edukalt läbitud, siis lastakse loomaaed jääle lahti litrit auku lükkama! Uisutad, kogud kiirust ja põmm vastu seina, sest pidurdamine ei tulnud sel korral üldse välja! Ja uuesti otsast peale! Vahepeal niidad teisi maha, niidetakse sind maha ja vahest õnnestub isegi püsti jääda! Tekib hasart! Ning muidugi on parajalt emotsionaalne ka! Inimesed on juba kord nii loodud, et kõige rohkem nalja teevad teiste õnnetused!

Muidugi edevus!
Kui lahe on vaadata inimeste reaktsioone, kui kuskilt tuleb välja, et ma käin hokitrennis. Sõnastan seda justnimelt nii, sest hokit ma veel ei mängi. See on pigem mängu segamine, mida ma jääl praegu korda saadan. Aga teistele pole vahet! Sõna “jäähoki” võtab kogu tähelepanu endale. Arvatakse, et ma teen nalja! Kui kohale jõuab, et polegi nali, siis mõõdetakse pealaest jalatallani, tõdetakse, et ma polegi neandertaanlane ning peale lühikest kommentaari “Päris hull” vahetatakse kiiresti teemat. Huvitav on see, et ükskõik millisel teisel teemal võidakse huumorit teha ja norida, aga hoki on püha, selle üle ei tee mitte keegi peale hokimängijate endi nalja!

Nii et viimane, kuid ilmselt kõige olulisem, mida välja tuua – auväärsus!

Kui nüüd veel olümpiale ka saaks… 😀

HOKIKOTI SISU

Kuna Eestis pole eriti hokitare, siis naistevärki tuleb käia kas üle lahe otsimas või netipoodidest tellida. Asja ajavad ära ka meeste ja isegi laste varustuse elemendid, mida saab isegi Prismadest kätte. Varustust on palju ja pole väga mõeldav, et sa algusest peale uue ja uhke kraamiga trenni lähed. Vanemad mängijad on siinkohal abiks, aidatakse kasutatud asjadest komplekt kokku saada või jagatakse lihtsalt näpunäiteid, kust mida soodsamalt saab. Kiiver, kaelakaitse, rinnakilp, küünarnukikaitsmed, kindad, püksid, mul on veel eraldi lumelaua kaitsepüksid sabakondi kaitseks, kubemekaitse, põlvekaitsed, sukad, sukatripid, uisud ja kõige alla head spordisokid ja pikk pesu ning muidugi hokikepp! Teipi läheb kilomeetrites. Põlvekad on hea kinni tõmmata, kindlam ja mugavam värk! Ühesõnaga seda kraami on nii palju, et üks korralik hokikott on nii suur, et võid ise sinna sisse ronida! Selle pärast peakski kotil rattad all olema, on lihtsam ringi veeretada.

JÄÄHOKI ON JU BRUTAALNE!?

Kui keegi ütleb “hoki”, siis tõenäoliselt kangastub silme ette üks kaklusterohke teleülekanne jäämängudelt, kus kindlasti keegi jääb hammastest ilma või sõidutatakse otse haiglasse. Ma ei ütle, et selliseid olukordi pole kunagi olnud, aga olgem nüüd päris ausad, need on ikka harvad juhused ja peamiselt tiitlivõistlustelt, kus mäng ongi elu ja surma küsimus!

Ma ütleksin, et naiste ja meeste hoki on täiesti erinevad nähtused. Peamine erinevus tuleb sisse just füüsilise kontakti poolest. Mehed on suuremad ja tugevamad ning kasutavad rohkem maadlusvõtteid. Paar korda olen meestega ühte trenni sattunud. Keset mängu sööstad litrile peale, meesmängija jääb ette, põrutad täiega sisse ja ta isegi ei märka, et midagi juhtus. Mida teeb tuul müürile, eksole? 🙂 Naised on tehnilisemad ning mängivad rohkem litrit. Naiste mängus on tegelikult sihilik füüsiline kontakt keelatud. Ja litrit ei tohi ka kõrgemale tõsta kui umbes meeter.

HOKIMÄNGUST KOKKUVÕTTEKS

Hoki on vahva. Ja mis peamine, hoki on ohutu! Kui sulle vähegi sümpatiseerib meeskonnamäng, siis see on kindlasti spordiala, mida proovida. Muidugi tuleb kasuks füüsiline treenitus, kuid kindlasti ei ole see määrav. Kõige olulisemad on soov ja pealehakkamine, nagu iga asja puhul siin elus! Ka varustuse (mitte)olemasolu ei ole määrav, kõike on võimalik laenutada! Mis puudutab rahakotti, siis teadjamad oskavad rääkida, et näiteks jalgrattasport on oluliselt kulukam harrastus. Ei oleks arvanudki!

Mina ei näe küll rohkem vabandusi, miks mitte jäähokile võimalus anda! Kohtume trennis!
Parimate soovidega
Anniki
Fotod: Anniki Rebase erakogu, HC Grizzlyz-e Facebooki leht ja Igor Novitski
Vaata Anniki hokitiimi Facebooki:HC Grizzlyz

Loe ka teisi lugusid sarjast “MIKS?“, uuri, mis on persoonibränd?

Kuidas leida seda, mis silma särama paneb ja hommikul tegutsem kutsub? Mida teha, et hoida enda motivatsiooni ja vastupidavust selles “kiires” elus? Uuri lähemalt, kuidas persoonibränd sind aidata saab.