• et

Karjääripuhkus ja tööle tagasi naasemine

sellest tekib CVsse suur auk

Hiljuti nägin koolitusruumi seinal ülalolevat pilti. Mees istub palmi all, pea käte vahel, mures: “See jätab küll suure augu mu CV-sse” ehk siis tekib küsimus “Kuidas selgitada CV-s tekkinud auku?”.

Minu karjäärinõustajast sõber rääkis kliendist, kes oli CV-s oma tööalase kogemuse all olnud aastase tühimiku “töökogemuseks” pannud “Karjääripuhkus”. Ta olevat saanud kutse tööintervjuule 100%-liselt kõikidest kohtadest, kuhu kandideeris.

Elus on tõusud ja mõõnad

Maailm muutub kiirelt, tööülesanded muutuvad, ettevõtte struktuur muutub, meie endi oskustepagas muutub ja areneb, huvid ja isiklikud vajadused ja eesmärgid muutuvad. See on ju normaalne?! Samuti on ka normaalne, et vahepeal tunned, et seda on liiga palju liiga kiiresti. Eestlastena ei ole me ka väga head aja maha võtjad (väikestes kogustes), aga just oskus aega maha võtta, mõneks hetkeks päevas, terveks päevaks, nädalaks on vahel piisav. Mõnele ja mõningatel juhtumitel aga on vaja rohkem pausi pidada, et taas mõista, miks sa midagi teed ja mis suunas soovid liikuda.

Nagu mulle on öeldud ja mina edasi olen öelnud: kui sa ei võta ise aega maha, et mõtiskleda

• mida sa (oma elus/töös)teed,

• miks sa seda teed,

• kas sa ikka peaksid seda tegema,

• mida muud peaksid tegema või ehk mingit väikest nüanssi oma elu- ja töökorralduses ja suunas peaksid muutma?…

… kui sa ise selleks aega ei võta, siis maailm paneb sind situatsiooni, kus sa pead seda tegema igal juhul (haigus, koondamine). Parem on ise võtta paus siis, kui veel on energiat ja võimalusi muutust juhtida oma tingimustel.

Mulle väga meeldib Charles Handy “sigmoid curve” visualiseering (eesti keeli elu tõusude ja mõõnade selgitus?), kus ta toob välja, et parim viis olla muutusteks valmis on hakata järgmiseks tõusuks ette valmistuma hetkel, mil oled veel eelmisel tõusul. See on aeg, kui sul on palju energiat, oled positiivselt meelestatud (kõik on ju hästi) ning sa oled võimeline vaimselt ja füüsiliselt (finantsiliselt) panustama. Seega sinu võimalus, kui mõõn pole veel saabunud, siis enneta seda ja loo omad tingimused!

Eneseanalüüs ja peegeldus on võtmeks

Kui sa oled võtmas lühema või pikema karjääripuhkuse, siis sõltuvalt sellest, mis olukorras sa oled ja miks sa puhkuse võtad (motivatsioonipuudus praeguses valdkonnas tegutsemiseks, uudse ja põneva väljakutse puudumine, ületöötamine, töö puudus, soov hakata hoopis ettevõtjaks või vastupidi, palgatöötajaks, asukohavahetus…) ja millised võimalused sul on (finantsilised, ajaresurss), saad valida, mida pausi ajal teha:

• teha mitte midagi. Lihtsalt puhata, sporti teha, kohtuda sõpradega, keda ammu näinud pole;

• aktiivselt analüüsida ja peegeldada, mida sa oled oma karjääri jooksul teinud, panna kokku oma portfoolio, kohtuda (karjääri)nõustajaga, kes aitaks sul otsuseid teha;

• saad õppida uusi asju, mis aitavad sul valmistuda järgmiseks sammuks, uueks valdkonnaks, hoida end kursis sulle oluliste uudistega, kohtuda võtmeisikutega, kes võiks muudatust toetada, vaadata üle oma CV;

• teha n-ö restart, unusta kõik, mida varem oled arvanud endast ja oma tööst, lase mõttel puhata, et küsimused ja vastused saaksid ise pinnale kerkida – sa ju tegelikult tead, mida teha. Lase vastustel ellu ärgata.

Eneseanalüüs ja selle tulemus on ka parim allikas CV-s “Karjääripuhkuse” kogemuse juurde info panemiseks.

Mida peaksid tegema karjääripuhkuselt tagasi tulles?

Palmisaarel oleva mehe mureks (pildil) on see, kuidas selgitada tühimikku oma CV-s. Usun ja loodan, et personalijuhid mõistavad tänapäevaseid muudatusi (töö)elus ning mõistavad ka karjääripuhkust kui olulist osa karjääris. Eks veel ole palju vanakooli professionaale, kes hindavad inimesi vanade mõõdikute järgi. Värbaja ja personalijuht, kes sind intervjueerib on ettevõtte kultuuri esindaja, seega saad kohe teha ka omad järeldused. Enamasti aga on nad siiski professionaalid, kes tunnevad oma organisatsiooni ja oskavad hinnata, kas kandideerija on sobilik sellesse keskkonda ja tööalale.

Kui oled oma persoonibrändi kujundamas, CV-d ja portfooliot koostamas, et taas tööturule tulla või uude valdkonda siseneda, siis ikka: ausus ja autentsus on kõige alus.

Nõuanded karjääripuhkuselt tulijale:

  • tea oma unikaalsust, see oskuste ja teadmiste komplekt, mis teeb sind ainukeseks valikuks. Seda aitab avastada ja sõnastada eneseanalüüs. Kui sul on ka kogemus juurde panna, ükskõik kui väike-suur, tähtis-tähtsusetu, siis see mõjub kindlasti paremini.
  • tööandja valimisel tee palju eeltööd. CV-de juhuslik ja massiline saatmine igale järgmisele suvalisele töökohale ja tööandjale saab tuua ainult negatiivseid vastuseid. Seevastu hästi valitud, enda huvide ja oskuste võrdlemine tööandja poolt otsitavaga aitab ka tõsta tõenäosust töökoht saada.
  • isegi kui kõik on suurepärane – sinu CV, oskused ja motivatsioon, siis mitte alati ei nähta seda. Minu kogemus näitab, et eituse puhul 1. võib olla põhjus kuskil mujal ja mitte sinust sõltuv, 2. enamasti tähendab see, et sinu jaoks sobivam töö on sind veel ootamas. Või pead veidike veel vaeva nägema, et leida see õige sobivus – “perfect fit”. 3. Hea CV ei garanteeri tööd, selleks tuleb tihtipeale ka rohkem vaeva näha, aktiivne olla, mõelda peale CV muid viise, kuidas tähelepanu saada.
  • “müü” oma unistust, eesmärki, mitte ainult oskuste kogumit. Paljud tööandjad juba teavad, et nad ei saa eeldada, et töötaja on ideaalselt välja koolitatud. Nad otsivad häid suhtlejaid, meeskonnatöötajaid ning neid, kes sobivad organisatsiooni kultuuri ja väärtustega.
  • nende unistuste, ideaalse töökoha ootuses ja tegutsedes selle suunas, ei saa unustada, et leib tuleb ka lauale tuua. Ära alahinda oma teisi oskusi ja võimalusi, mis aitaksid sul ellu jääda piisavalt kaua ning ära oodata hetk, kui leiad selle ideaalse töö-tegevuse. Jah, see võib võtta aega.

Mina olin oma viimasel karjääripuhkusel 2013. aastal. Karjääripuhkusele suundudes olin valmis, et muudan oma tegevusvaldkonda täielikult. Õppisin tundma uut kultuuri, sain praktiseerida uut keelt, kõndisin sadu kilomeetreid, kohtusin paljude inimestega. Kõige olulisem minu jaoks oli aga selle perioodi jooksul eneseanalüüs ja tehtud otsus, et soovin jätkata sellega, millega olen viimased 10 aastat tegelenud: kommunikatsioonijuhtimisega ja seda ettevõtjana. See teadmine ja eesmärgi tunnetamine aitavad meil teada ja tunda end rahulolevana ja õnnelikuna oma tööalases tegevuses.

Olen aidanud ka oma klientidel otsustada, mis suuna nad peaksid võtma, kas jääma palgatöö juurde või valima ettevõtluse, mida teha peale emapuhkuse lõppemist, aga ka aidanud kirjutada CV-d ja motivatsioonikirja, mis selgelt näitab kandideerija motivatsiooni ja sobivust konkreetsele töökohale. Läbimõeldud tegevusel on alati rohkem võimalust õnnestuda.

Mis on aga sinu kogemus? Kuna sa viimati pikemalt töölt eemal olid? Või suudad sa igapäevaselt võtta enda jaoks aega?

Jäta oma kommentaar