• et

Tead, aga ei tegutse. Miks?

Tead, aga ei tegutse. Miks?

Olen tihti kuulnud enda ja teiste enesearenguga seotud koolitustel käijatelt, et „Oli huvitav, sain midagi endale, aga ma tegelikult juba teadsin seda, oli kinnituseks“. Hakkasin selle üle mõtlema ja tabasid, et tihtipeale me käime ühest koolitusest teise, loeme raamat raamatu järel, otsime netist infot, kuid me EI PANE SEDA INFOT PRAKTIKASSE. Nii justkui tundub, et me oleme midagi teinud, et asjad edasi liiguks, kuid tegelikkuses seisame siiski samal kohal, julgemata või oskamata edasi liikuda.

Miks me ei rakenda õpitut enda eesmärkide saavutamiseks?

Miks me kulutame oma aega ja raha, selle asemel, et tegelikult jõudsalt edasi liikuda ja enda potentsiaali tõeliselt rakendada? Et järgmine koolitus ei „kinnitaks, mida ma tean“ vaid annaks sisuliselt uut informatsiooni, mida taas rakendada enda elu kujundamiseks?

  • Üks võimalus on, et raamat või koolitus, mida valisid, on sinu jaoks sisuga, mille oled läbi töötanud ja rakendanud, koolitaja polnud piisavalt pädev või valisid midagi, millele oleksid võinud rahuga mitte valida.
  • Teine võimalus on aga see, et me ise seame endale ja oma võimetele piiranguid ja nii eos takistame endal edu (misiganes see sinu jaoks on) saavutada. Me seame endale eesmärgi, meil on unistused ja me justkui isegi teame, et see kõik on võimalik, aga puudub veendumus ja sellele kohane käitumine …
  • Kolmas võimalus on, et seatud eesmärk on tõesti liiga suur, puudub oskus sõnastada ja paika panna hea strateegia ja tegevusplaan, mis visiooni väikesteks, hallatavateks sammudeks teeb ning tööriistad, keskkond ja meelekindlus oma eesmärkide järgi liikuda.

Mis on enesetakistus?

Soovin täna aga avada veidi enesetakistuse tagamaid, kuna väga paljud ei pane ise tähelegi, kuidas nad end ise saboteerivad. Ei ole vahet, kas oled tippsportlane, juht või palgatöötaja, loovisik või ratsionaalne tegutseja, algaja ettevõtja või kogenud seriaal-ettevõtja.

Enesetakistus (self-handicapping, ka enesenurjamine) on käitumine, mis vähendab edu kogemise tõenäosust. – Aave Hannus, “Spordipsühholoogia õpik”

Meenub sulle, kuidas enne suurt eksamit või tähtsat tööintervjuud leidsid kümneid asju, mida teha, alates toa koristamisest kuni oluliste teiste projektide tegemiseni, mis õik takistasid sul tõeliselt võtta kätte ja valmistuda kõige olulisemaks – eksamiks või intervjuuks või mõneks muuks sulle oluliseks sündmuseks? See võib olla ka asjade viimasele minutile jätmine, otsustamatus ja otsuse pidev edasilükkamine, väites, et oled „perfektsionist ja ei taha asju poole vinnaga teha“.

Lihtsustatult võib öeldaa, et enesetakistamine toimub, kui sul on (suur) eesmärk, mida sa (väga-väga) soovid saavutada, kuid sul endal puudub piisav enesekindlus ja –usk, et sa seda saavutad. Sel juhul, et juba ette luua ebaedu korral vabandusi, käitud viisidel, mis teeb edu saavutamise ebatõenäoliseks. Kas tuleb tuttav ette?

See on väga huvitav ja kummaline käitumine, sest tegelikkuses ju sa pead sellele intervjuule minema ja sa sisimas tahad olla edukas. Sul on isegi piisavalt aega ja ressursse, kuid siiski käitud end takistavalt.

„Loodud takistused võimaldavad omistada ebaõnnestumise põhjused just neile (takistustele) ja siiski tunda end hästi.“ (Hannus 2010) Eripäraks on see, et põhjused omistatakse endast mitte sõltuvatele ja välistele teguritele, jättes tähelepanuta need tegevused, mida ise oleks võinud kontrollida. Enesenurjamise takistused on näiteks ennetavad mõtted ja tegevused, mis peidavad ära soorituse ja võimete vahelise seose ning aitavad säilitada kõrget enesehinnangut isegi siis, kui sooritus ebaõnnestub. See avaldub vähenenud pingutuses ja paneb otsima ka vastuolulisi ja ebaotstarbekaid sooritustingimusi, kirjutab Hannus. See võib tähendada liiga kõrgete eesmärkide seadmist, ebarealistlikke ootusi enda ja teiste osas, jne. Mina näen seda pidevalt klientide seas, kes tulevad end paremini esitlema või looma persoonibrändi. Tihtipeale avastame, et senine ebaedu kandideerimisel või klientide saamisel on seotud nende enda hinnanguga oma oskustele või oma tegevuse, oma ekspertoskuste vajalikkusele ja sellest tulenevalt valitud käitumistaktikatega. Nimelt kas promotakse end üle (märk liigsest ja ebaadekvaatsest enesehinnangust ja läbimõtlemata eesmärkidest), ei promota ega väljendata üldse oma oskusi ja visioone (märk sellest, et ei osata ise näha oma kompetentse, ega nende tähtsust edu saavutamisel), lükatakse tegutsemist kogu aeg edasi, sest “asjad pole ideaalselt valmis” (perfektsionismi väide, samas tuleb kohe välja, et tegelikult ei usuta, et nende teenused vajalikud on, et ollakse piisavalt kompetentsed ja et nende teenus/töö on väärt õiglast tasu.
Loe veel: “Millal mitte eneseturundusega tegeleda?”

Enesetakistuse juureks on madal enesehinnang

Iga uus ja suurem eesmärk nõuab pingutust. Kui alustad uue ettevõttega, lähed tööintervjuule või esitled end, oled alati tähelepanu keskmes ja sinu kohta tehakse hinnanguid. See tekitab igaühes mingil määral pinget ja ärevust. Enesekindlad inimesed, kes on teadlikud oma tegelikest võimetest ja seavad realistlikke eesmärke tulevad selle pingega paremini toime, kontrollides seda, mida saavad.
Madala enesehinnanguga ei pruugi sa ise märgata, kui palju eelduseid sul on edukalt enda esitlemiseks, kui vajalikud sinu oskused tööandjale on või kui oluline sinu teenus kliendile on. Selleks tõestusmaterjali kogumine ja struktureerimine ongi üks minu suuremaid ja esimesi töid kliendiga. Kui oled teadlik oma nõrkustest ja tugevustest, saad astuda ka vastavaid samme: õppida midagi juurde, sõnastada selgelt oma pakkumine ja seada realistlik eesmärk ja tegevusplaan. Kui tunned selle vastu huvi, siis oled teretulnud minu juurde konsultatsioonile.

Teadlikkus endast teeb julgeks ja heaks eneseesitlejaks

Seega selleks, et lõpetada enda takistamine, enda võimete alahindamine, oma käitumisega iseendale kahju tegemine, tuleks tegeleda esmalt enesehinnanguga ja mõistmisega, kus sa tegelikult hetkel oled. Aus ja julge endale silma vaatamine ja alles siis eesmärkide seadmine on elutähtis, et saaksid alustada oma potentsiaali realiseerimist ja tunda end tõeliselt hästi igas hetkes. Nii ei pea sa tundma, et esitlemine on enda müümine või midagi ebamugavat vaid see muutub sulle võimaluseks tegeleda oma visioonidega, olla autentne, pakkuda maailmale, klientidele, tööandjatele just seda, mida sul paraasti pakkuda on ja olla ise ka pidevas arengus.

Loe veel: “Kuidas lõpetada endale takistuseks olemine?”.

Suurenda eneseteadlikkust, küsides endalt järgmisi küsimusi:

  • Millised on täna sinu need situatsioonid, kus tunned, et lükkad midagi edasi, ei julge alustada või teed midagi “poole vinnaga” ja arvad, et “pole valmis”?
  • Kas olen seadnud endale liiga suured eesmärgid või tunnen, et tee seatud eesmärkideni on liiga segane ja seetõttu ei ole vajalikke samme astunud?
  • Kas vaatamata pikaajalisel (töö)kogemusele tunned ikka, et peaksid olema parem, teadma/oskama rohkem ja ei julge oma pädevust kõva häälega ja selgelt näidata?
  • Kas lükkad edasi tegevusi, väljakutseid, kus peaksid mugavustsoonist välja tulema?

 

Kui vastad mõnelegi küsimusele “jah” ja tunned, et oled siiski valmis turvaliselt aga kindlameelselt edasi liikuma, siis võta minuga ühendust ja tule konsultatsioonile. Jaga ka postitust, sest see teema on täna kõigile väga oluline enda jaoks mõtestada! Tänan sind selle eest juba ette!

Allikad

Selgitusi ja definitsioone võetud raamatust: „Spordipsühholoogia õpik“ Raudsepp, L., Hannus, A., Matsi, J., Koka, A.
Põhifoto: Cristina Gottardi on Unsplash