• et

Kaastunne enda vastu taastab enesekindluse

Millega tippsooritajad end takistavad?

Jaga seda mõtet oma kanalites!

Üks sagedasemaid põhjusi, miks inimesed ei julge alustada ettevõttega, end esitleda, pakkuda end uuele ametikohale või küsida palgakõrgendust, on enda ja oma kompetentside vastu karmus ja ebakindlus: Kas ma olen seda väärt, minu töö ei ole ju nii tähtis, ma pole õieti millegagi korda saanud. Nii naised kui mehed, kes on tipptegijad, kes armastavad oma tööd ja kes pingutavad väga palju, tunnevad tihtipeale seda, kui vähe nad veel on teinud, kui palju ROHKEM peaks tegema. Lõpptase, suur eesmärk, visioon on sellistele saavutajatele üsna kättesaamatu. Isegi kui medal spordis, doktoritöö teaduses või mõni projekt, suurklient või muu eesmärk saavutatakse, on neile alati rohkem, mida saavutada vaja. Kui see käib käsikäes enda hoidmisega ja vastupidavuse kasvatamisega ning tasakaalus olemisega, on kõik hästi. Üks uus mõte, mida soovin täna edasi anda, on aga enesekaastunne.

 

Sulle võib huvi pakkuda ka: Enesetakistus – tean,mida peaksin tegema, aga ei tegutse. Vastupidavus aitab ületada läbipõlemist. Kui soovid tegeleda iseenda heaoluga, vaimse tervisega ning saada selgust oma elus ja töös, räägime psühholoogilisest treeningust ja nõustamisest.

Enesekaastunne tähendab enda aktsepteerimist ka halbadel aegadel. Eriti halbadel aegadel.

Me oleme väga kiired end kritiseerima. Maha tegema ja karmid olema. Kui see ei ole fakt, et sa konkreetselt midagi nässu ajasid, siis see võib olla fakt, et sa polnud kiirem. Või ka fakt, et sa vaatamata kõigele ei leidnud siiski aega endale. Lubad olla enda suhtes hoolivam, asjad tulid vahele ja siis lisaks lubatud puhkuse ärajätmisele nüpeldad igaks petteks veel, et küll oled saamatu, et sa ei suutnud puhkust võtta. õime ju arvata, et suudame olla head enesekriitikud ja see teeb meid vaid paremaks, kuid kuigi adekvaatne enesekriitika on kasulik, enese verbaalselt, vaimselt karistamine ei ole. Ehk aitab?

Enesekaastunne, mis õpetab olema sina ise ja nii avama oma potentsiaali

Kristin Neff toob oma raamatus “Enesekaastunne. Lõpeta enda nüpeldamine ja jätke ebakindlus seljataha” imeliselt välja enesekaastunde vajalikkuse, harjutused ja ka näited, millal ja kuidas seda kasutada. Võtsin raamatu kätte hetkel, kui ise olin hädas oma sportlike arengutega ja ka valikutega oma karjääriteel. Pool raamatut lugesin läbi esimese õhtuga. Teise poolega läks veidi kauem aega, kuid see oli oluline, et anda endale aega setitamiseks ja harjutuste tegemiseks. Need põhimõtted on üldiselt aktiivsele lugejale ja enesearenguga tegijale tuntud, kuid mulle meeldis selle raamatu lihtsus ja igapäevalisus.

Soovin tuua välja mõned asjad, mis mulle enesekaastundest kõlama jäid ja mida olen hakanud oma igapäeva elus kasutama (PS: osaliselt täiesti minu tõlgendus). Päris mitmeid asju olen ka oma vaimse treeningu klientide peal kasutanud ja tulemused on head:

  1. See on okei. See on minu enda kiire märksõna hetkedeks, kui ma teen midagi, mis ei ole ehk teistele või endale just kõige soovitum, jään hiljaks, pahandan kellegi peale või süüdistan end milleski. Taban hetke ja ütlen: See on ka ok. Ma olen lihtsalt inimene. See ei tähenda, et ma luban endal olla ükskõik kuidas ma tahan, pigem see toob mind kohale ja aitab mul näha, et jah, ma ei käitunud siin enda väärtuste kohaselt, ma tegin apsaka ja ma olen valmis selle eest vastutust võtma ning õppima. Aga ma ei hakka endale rohkem haiget tegema ei enda peale vihastamise ega ka teistel liigselt vabandust paludes. Me kõik oleme mingitel hetkedel nõrgad ja ei suuda alati olla 100% need, kes me tahame.
  2. Oma negatiivsete tunnete, raskuse, keeruliste situatsioonide aktsepteerimine. Vahepeal on tunne, et eeskujulikud inimesed, head, kastundlikud inimesed teiste vastu, ei tohiks tunda viha, kurbust ega frustratsiooni. Ehk siis kui sa oled üldiselt rõõmus, särav ja ettevõtlik, teed ja tuled toime miljoni asjaga, siis see tähendab, et sa oledki kogu aeg selline. KOGU AEG. Nii nagu flow ehk voo tunnet ei saa 100% ajast tunda, on igal ühel hetki, kus elu pakutud muutused, teiste poolt esitatud väljakutsed, töös enda oskuste kasvatamine ja palju muid asju üllatavad sind. Ja mitte alati positiivselt. Kuna sul on iseendast kujutlus, et sa pead olema “rõõmus”, “hea probleemilahendaja” või muud, siis on rakse aktsepteerida, et ka sina vihastad ja ei oska alati uues situatsioonis asjalikke samme teha. Sellistel hetkedel õppisin tänu “Enesekaastunne” raamatule vaatama oma vihale, segadusele ja frustratsioonile, aga ka oskamatusele igas kohe parimaid käike välja pakkuda vaadata ausalt otsa ja NÄHA, et jah, ma olengi vihane. Jah, ma ei tea, mida ma praegu tegema peaks. Tõesti ei tea. See on okei. Lisaks kõrgem tase on juba ka teistele ausalt selle tunnistamine. Mitte keegi ei saa sulle enam vastu haugata, et sa ei või olla pahane, sest sa just andsid endale õiguse olla pahane. Sa just andsid endale õiguse tunda, kui raske on olla teadmatus situatsioonis eriti, kui sina oled see inimene, kes kogu aeg lahendusi pakub. Milline vastutus! Ma tunnen sinu valu! Just seda võiksid ka iseendale öelda, mitte broneerida kaastunnet eksklusiivselt teiste inimeste raskushetkede jaoks.
  3. Enesehinnang vs enesekaastunne. Enesehinnangu tõstmise asemel julgustan mõtlema esmalt enesekaastunde peale – enesekindlus kaasneb. Uuringud on näidanud, et võrreldes enesekindlusega, enesekaastunne oli seotud vähema enda teistega võrdlemisega – ehk siis suurema enesekaastundega inimesed ei võrdle end teistega nii palju, neil ei pidanud kõiges alati õigus olema ja nad olid ka vähem ärevad. Inimesed, kes investeerivad enda väärtuse tõstmisele läbi teistest tähtsamaks olemisele on suuremal määral vihased ja võtavad kaitsva positsiooni, kui nende staatust ähvardatakse. Inimesed, kes aktsepteerivad oma veidrusi ja kes ei pea olema perfektsed, ei pea käituma viisil, mis aitab kaitsta nende ego. Siinkohal ka üks harjutus Kristin Neff-i raamatust “Enesekaastunne”:
    a) Kirjuta paberile kümme asja enda kohta, mis mängib sinu enesehinnangus suurt rolli – asjad, mis panevad sind end hästi või halvasti tundma (töösooritus, vanemaks olemine, kaal, elustiil).
    b)Küsi järgmised kolm küsimust iga aspekti kohta ja vaata, kas vastused neile muudavad seda, kuidas sa asju näed. Kas on viise, kuidas see aspekt viib sind oma enesekindluse rajalt minema?

Küsimus 1: Kas ma soovin tunda, et ma olen teistest parem või soovin ma olla rohkem ühenduses (“connected”)
Küsimus 2: Kas minu väärtus tuleb eriliseks olemisest või sellest, et ma olen inimene?
Küsimus 3: Kas ma soovin olla täiuslik või terve (mina lisan ka “õnnelik”, kas ma soovin olla täiuslik või õnnelik)?

Aitab enda karistamisest

Mõned ideed enda vastu hea olemise kohta. Katseta järgi. Allikas: Internet

Olen viimase aasta tegelenud tihedalt sportlaste vaimse treeninguga ja üks olulisemaid tööriistu on just enesekaastunne. Spordis on väliselt vaid üks võitja. Isegi kui sa teed oma parima tulemuse, võid ikka olla “kaotaja”. Nii on väga raske iseendaga elada, kui kogu aeg karm oled ja end nüpeldad. Lisaks lõpmatud, igavad, rasked treeningud. Ka ärielus, isiklikus elus peame selliste tunnetega toime tulema. Kas ei oleks mõistlik anda endale veidi vabamad käed, aktsepteerida iseend ja vaadata, mida me siis edasi teha võime? Minu kogemus nii vingete ekspertidega, sportlastega ja iseendaga näitab, et kui me oleme enda vastu kaastundlikud on lõpuks võimalik muudele asjadele mõtlema hakata ja tegutsema hakata. Just täpselt nii, nagu hetkel saab. Ja see on piisav.

Sina oled õige just sellisena, nagu sa oled just siin ja praegu. – Liisi Toom

Mis sellel kõigel persoonibrändiga seost on, võid küsida? Persoonibrändiga tegelemine tähendab oma elu kujundamist oma tingimustel. See tähendab aga tihtipeale ISE otsustamist, ISE enda esitlemist ja ISE toime tulemist kogu kriitika, vastuolude ja standarditega, mida paned iseendale ja mida saad teistelt. EI ole lihtne seista enda eest, küsida palgakõrgendust, jääda enda seisukohtadele, kui klient vastu vaidleb. Jätkata oma rada, kuigi kõik ütlevad, et tee X, Y, Z oleks mõistlikum. Just seetõttu lisangi siia persoonibrändi portaali lugusid ja soovitusi iseendaks jäämise, enesejuhtimise ja enda toetamise kohta. Kuidas sulle tundub, kas see on sulle abiks? Olen rõõmus sinu ideede ja mõtete üle, jaga neid mulle kirja teel (liisi [at] persoonibrand.ee või Instagramis @persoonibrand ja Facebookis.