Leia oma valdkond!
persoonibränd
Liftikõne – sinu 20 sekundit
sept 7th
Kui sul oleks oma ettevõtte, toote või iseenda esitlemiseks aega ainult 20 sekundit, siis mida sa räägiks? Kuidas sa oma sõnumi edastaksid?
Esimesed 20 sekundit on määravad ning vestluspartner teeb oma peas otsuse. Ta kas on huvitatud sinuga edasi vestlemisest või mitte.
Kui pikk on 20 sekundit? Selle ajaga sõidab Tallinna DeltaPlaza büroohoones lift esimeselt korruselt 12-ndale korrusele.
Müügikõnede nõustajana annan sulle käsolevas loos nõu, kuidas oma liftikõnet üles ehitada, esitada ning testida.
Millest liftikõne koosneb?
Kui sul on toode või teenus, mida sa kas ise ettevõtjana või palgatöötajana firmat esindades pakud, siis mõtle läbi, millist väärtust see kliendile loob. Ehk siis kuidas ja miks see on kasulik?
Liftikõne algne idee oli kasutada efektiivselt ära võimalust liftis kohatud potentsiaalsele investorile oma ettevõtte tutvustamiseks. Ettevõtlusõppejõud Juhan Teder toob Äripäevas ilmunud artiklis välja pikema liftikõne mudeli, mis koosneb lahendamist vajava probleemi kirjeldusest, lahendusest, meeskonnatutvusest.
Koolitaja Harald Lepisk pakkus oma Inspiratsioon.ee kodulehel välja lihtsama mudeli: väärtus, sihtgrupp, eripära, unistus, pakkumine.
Erinevus?
Juhan Tederi pakutud variant on pikem ja sobib kasutamiseks ettevõtte omanikel. Harald Lepisku variant on lühem ja sobib kasutamiseks nö persoonibrändi loomises – sul on idee ja unistus ning sa oled mingis valdkonnas väga hea.
Ühine nimetaja – too välja väärtus ja kasu, mida sinu pakutav toode/teenus loob.
Sinu igapäevane liftikõne
Kindlasti polnud see väga ammu kui kohtasid juhuslikult oma ammust sõpra või kolleegi. Kas sa mäletad, kuidas te oma praeguseid töiseid tegemisi tutvustasite?
Kumb on parem vastus küsimusele „Millega tegeled?“
- Ah, tead, asutasin oma ettevõtte. Lükkan seda käima. On juba paar klienti. Toon puhastusvahendeid maale.
- Asutasin puhastusteenuste firma. Meil on looduslikud ja tõhusad puhastusvahendid. Töö saab 3x kiiremini tehtud kui konkurentidel. Kliendid võidavad aega ja säästavad raha. Kõik on väga rahul. Kas sa sooviks ka oma kontori 3x kiiremini puhtaks saada?
Ja kui seda sõbrale liftis, kohvikus või tänaval tehtud tutvustust kuulis ka kõrvalseisja või istuja, siis ilmselt liikusid ka tema kõrvad. Võimalik, et saad ka tema oma kliendiks. Kui nägid, et ta jäi kuulatama, ulata ka talle oma visiitkaart ning naerata. Ütle – teeme koostööd!
Hea meeles pidada – Oma sõnumit edastades pööra tähelepanu ka oma kehakeelele ja hääletoonile. Seisa kindlalt ning kasuta julget ja positiivset hääletooni.
Liftikõne = müügikõne?
Mõlema kõne eesmärk on äratada vestluspartneri tähelepanu lühikese aja jooksul. Kui oled oma liftikõnet edukalt katsetanud, saad end veenvalt esitada ka telefoni teel.
Põhierinevus ongi selles, et liftikõne on näost-näkku kiireks kohtumiseks ja oma idee tutvustamiseks. Müügikõne aga leiab tavaliselt rakendamist telefoni teel kontakti luues.
Lisaks sõnumile on telefonikõne puhul eriti määrav sinu hääletoon. Samuti artikulatsioon, rõhud, rääkimise kiirus ja hääle tugevus.
Kuigi telefonivestluse puhul ei ole tavaliselt näha pilti, on siingi mängus kehakeel – soovitav on vestluse ajal seista püsti ning naeratada. Vestluspartner tunneb seda, sest püsti seistes on hääletoon kindlam ning naeratus tekitab sõbralikuma kõnemaneeri.
Parim viis oma lifti- ja müügikõne harjutamiseks on läbi sõprade ja tuttavate tagasiside. Nii saad teada, mis on hästi ja mida saaks veel paremaks lihvida. Kui tahad tagasisidet saada asjatundjalt, siis olen selleks Eestis loonud Müügiliini teenuse. Helista numbril 58 222 300 ja saad kiiret tagasisidet enda lifti- ja müügikõnele.
Head katsetamist!
Kaido Irval
Persoonibrand.ee kaasautor
Dilbert: Sul puuduvad turustatavad oskused
sept 3rd
Üldjuhul püüan Dilberti koomikseid vältida, kuna nad on lihtsalt masendavad. Aga tabavad.
Tööturg, kus tundub, et tööotsijaid on rohkem, kui tööd, võib ahvatleda tööandjad suhtuma nii olemasolevatesse töötajatesse kui ka kandideerijatesse üleolevalt. Olen kuulnud argumente, et “kui talle ei meeldi meie tingimused, siis ta võib ära minna”. Töötaja pannakse sundseisu ja tihti kasutatakse situatsiooni ära. Selline suhtumine ei ole kindlasti ühe terve asutuse tunnuseks. Kuigi öeldakse, et ei ole asendamatuid inimesi, siis selline suhtumine organisatsiooni sisekliimat purustav. Asju saab ju erinevalt öelda ja efektiivsemaks inimese rakendamiseks on paraku vaja teda ka motiveerida. Mis siis, et asendamatuid inimesi pole. Ja lõppeks on meil kõigil turustatavaid oskuseid, praegune situatsioon sunnib meid tagant neid selgemini defineerima ja esitlema.
Statistikaamet on väljastanud andmed organisatsiooni töötajate oskuste ja teadmiste arendamise valmisoleku kohta:
Tööelu-uuringu andmetel hindas ligi 90% tööandjatest oma töötajate oskusi ning teadmisi ametikohal töötamiseks piisavaks, ent pidas ka töötajate enesetäiendust oluliseks. 40% tööandjatest oli töötajate oskuste ning teadmiste arendamise vajalikkuses kindlalt veendunud, 49% aga pigem toetas seda seisukohta. Kõrgelt hinnati ka töötajate valmisolekut omandada uusi oskusi ja teadmisi.
On positiivne, et valmisolek on olemas, ehkki see sõltub ametikohast ja sektorist. Töötajate arendamine on oluline, kuna tõstab lisaks oskustele ka motivatsiooni ja läbi nende kahe asutuse konkureerimisvõimet (eeldades, et koolitamine on seotud tööülesannetega).
Seotud postitused:
Tee oma tööle värskenduskuur
Video: Tom Peters “bränd mina” olemusest
Tee oma tööle värskenduskuur
aug 30th
Saabumas on sügis, aeg asjade korrastamiseks, prioriteetide üle vaatamiseks ja plaanide tegemiseks. Suve käigus on saadud puhata ja mängida, nüüd tullakse pikkadelt puhkustelt ja aeg on tööeluga kohaneda. Rutiiniga uuesti harjuda püüdes tekib ikka küsimusi. Kas ma olen õiges kohas? Mida ma tegelikult teha tahaksin? Kuidas saaksin oma praeguses töös end rohkem ära kasutada, rohkem ära teha? Tööl olemise esimesi tasub alustada värskendusnupule vajutamisega.
Mõned soovitused oma hetkeseisu revideerimiseks:
• Alusta enda ümbruskonna korrastamisega: korista oma töölaud, viska ära ebavajalikud dokumendid, sulge ebavajalikud veebilehed, kustuta arvutist dokumendid ja vaata üle loodud süsteemid. Kui sa ei tööta arvutiga, vaata üle oma igapäevased tööd ja nende efektiivsus.
• Hakka jälgima, mida tööl teed – kui palju ajast kulutad tühjale-tähjale mõeldes (ja pärast kurdad, et aega pole tööd teha), ebavajalikele tegevustele. Kirjuta näiteks kalendrisse suuremad tegevused, olulisemad otsused – nii näed, millele aeg kulub, ja hiljem on ka kerge aruandlust teha.
• Sea prioriteedid – mis on sinu olulised oskused, miks sind tööle valiti ja miks sa selle töö valisid – ning tegele nendega. Tee, mida sulle meeldib – nii naudidki ju oma tööd ja oled parem töötaja!
Kui tööind ei taha juba mõnda aega tulla, siis mõtle …
…kuivõrd sinu igapäevane töö vastab sellele, mida sa lootsid tööd alustades (kuu, pool aastat, 10 aastat tagasi)?
…kui alustasid suure õhinaga ja rõõmsalt, siis kas õhin on säilinud?
…kui alustasid sundolukorras ja ei soovinud sel töökohal olla, kas see on püsinud?
…kui palju mõtled sellele, mida kõike võiksid praeguse töö asemel teha oma tööna? Kas on tekkinud uued huvid?
…kas töö tekitab sinus inspiratsiooni?
…kas sa tunned, et sa saad vääriliselt tasutud (olgu selleks palk, eneseteostus, kolleegide kiitus)?
Kui tunne on hea, siis mine ja tee tööd edasi.
Kui tunned, et oled võimeline rohkemaks, siis loe edasi, miks see nii võib olla.
Tihtipeale tekib töökohal, kus oled mõnda aega juba olnud, igavustunne või rahutus. Tundub, et tead sellest kõike, või on tekkinud probleeme meeskonnaga või avastad, et oled milleski muus parem. See kõik tekitab tunde, et tahaks mujale. Keskendumine ja oma soovide ülevaatamine võib aidata avastada, et tegelikult sulle meeldib seda tööd teha, mõnda seika tuleb lihtsalt muuta. Kui avastad, et miski ei motiveeri sind tööl käima, siis saad hakata keskenduma uue töö leidmisele.
Pea meeles, et üldjuhul saad ainult sina ise end midagi tegema motiveerida. Teistepoolne motiveerimine mõjub vaid ajutiselt.
Karjäär kui loterii oma eluga?
Eri kultuurides ja eri aegadel on tööl ja karjääril olnud eri tähendus ja sammud. Tänapäeval nähakse karjääri kui teed, mis algab juba lapseeas ning millega tegelemine on pidev ja pikaajaline protsess. Rajaleidja.ee järgi hõlmab karjäär elukutsevalikut, koolitust, tööellu astumist ja eneseteostust, pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski. Karjääri planeerimine mõjutab seega inimese elu tervikuna, olles tihedalt seotud elurollide ja teiste mõjuritega. Täielik karjääriplaneerimine annab sulle kontrolli su elu üle ning laseb astuda positiivseid samme, et alustada, muuta või parandada oma tööelu ja elukvaliteeti üldse.
Kas sa oled tööstressis?
aug 2nd
Tööstress ei ole kiiretel ja inimeselt palju nõudvatel aegadel midagi erilist. Pigem oodatav. See aga võib viia läbipõlemiseni, halbade suheteni eraelus, aga eelkõige rahulolematuseni iseenda ja oma elu vastu. Töö, mida armastasid ja mida iga hommiku ootasid on muutunud kohustuseks, mis kulutab energiat ja ei too enam sära silma ega õnne pereellu. Tööinspektsioon alustas mõni aeg tagasi ka tööstressi vastu võitlemise kampaania.
Seega uuele (töö)nädalale vastu minnes, veel ilusas Eesti suves, mõtle, milleks sa tööd teed, kas sa naudid seda veel, kas sinu igapäeva tegevustes kajastuvad sinu väärtused? Meenuta, miks sa seda tööd tegema hakkasid ja mis pani sära silma alguses. Mida oled vahepeal juurde õppinud ja kuidas sinu töö on sinu arengule juurde andnud. Usun, et kui tööd teha innu ja mõnuga, siis on ka materjaalsed “viljad” kergemini tulema.
Linke selle kohta, mis on töönarkomaania ja mida selle puhul ette võtta:
“Diagnoos: Töösõltuvus” Bioneer
Töönarkomaania test (kuigi juhend vastuste tõlgendamiseks puudub), Terviseleht
Naistelehe Töösõltuvuse test
Mare Teichmanni (TTÜ) videoloeng tööstressist
Seda kõike ilmestab hästi väljamängitud tantsuvideo “So you think you can dance” tõsielusaatest.
Saade ise on väga põnev ja hea näide sellest, kuidas inimesed, kes armastavad seda, mida teevad (tantsimist), suudavad lühikese ajaga laiendada oma “haaret” ja õppida juurde uusi stiile ja väljendada tantsuga nii palju.
Raamatuarvustus: Kuidas oma elu staarid brändi loovad
juuli 30th
Seekordne e-raamat, mille sisu ma oma sõnadega edasi annan, on Skellie nime all kirjutanu persoonibrändi käsiraamat „Rockstar Personal Branding“, välja antud 2008. aastal. Ka meie oma persoonibrändi konverentsil kasutasime sõnumina, et iga inimene on oma elu staar, seega on selline pealkiri täiesti õigustatud persoonibrändist rääkimisel.

Selle e-raamatukese suurim väärtus minu jaoks oli just kahte tüüpi inimeste eripärade väljatoomine: spetsialistid ja üldistajad/mitme valdkonna spetsialistid (specialists and generalists- kui kellelgi on parem nimetus eesti keeles, palun hüüdke). On inimesi, kes on võimelised tegutsema mitmel alal korraga ja saavad läbi selle oma (kuri)kuulsuse. On aga inimesi ja valdkondi, kus ühe väga kitsa teadmise või oskuse omamine on määrav.
FIE-dele, blogijatele ja ettevõtte omanikele suunatud e-raamat on jagatud viieks peatükiks 25 lehel. Raamatu alguses saab lugeja läbi teha eneseanalüüsi, küsida endalt, millist persoonibrändi sa tahad luua ja milline on sinu unikaalne müügipakkumine (unique selling proposition). Järgnevad võtted ja soovitused, kuidas oma brändi pakendada ja sihtgrupini jõuda. Keskendutakse sealjuures biograafia ja liftikõne kirjutamisele.
Miks üldse end brändima peaks? Raamat annab järgmise vastuse: „If you can’t get attention, you’re just another speck in the crowd. Part of the average and part of the many.“ Ehk siis eesti keeli: „Kui sa ei saa tähelepanu, oled lihtsalt järjekordne kübemeke rahvamassis. Osa keskmisest ja osa paljudest“ Persoonibrändi defineeritakse järgmiselt: „Persoonibränd on kui redel, mis päästab keskpärasest, vahend, läbi mille aitad potentsiaalsetel klientidel, ostjatel või lugejatel näha sind kui inimest, keda nad on otsinud.“ Persoonibrändi arendamine tähendab kõike rohkem (või paremaid) kliente, tähelepanu, müüki, kasumit, külastajaid, võimalusi.
1. Enese positsioneerimine: Persoonibrändi loomise esimene küsimus peaks olema, kas ma olen paljude valdkondade meister või ühe nišši meister, ehk siis kas “generalist” või spetsialist? Olles „generalist“ on sul rohkem konkurente, samas ka suurem publik. Spetsialistina on konkurente ehk vähem, aga sama on ka sihtturu suurusega. Raamatu autor leiab, et kuigi enamasti arvatakse, et unikaalne olemiseks on spetsialisti valik parem, siis generalistina on võimalused tegelikult samad. Otsus peaks lõppkokkuvõttes lähtuma sinu oskuste ja eesmärkide hindamise tulemusest.
Siinkohal tuleb arvestada oma unikaalset müügipakkumist (unique selling proposition, USP). See on tähelepanuväärne ja omapärane idee, mis eristab ühte toodet teisest. USP on seotud sinu brändi positsioneeringuga ja peaks omama ühte järjepidevat sõnumit. Oluline on oma lubadust ka pidada (persoonibrändi lubadus). Kui sinu USP on „lõpetada projektid iga kord õigeaegselt“, siis pead olema valmis hilisteks töötundideks, et projekt tähtajaks valmis saaks.
2. Maine kujundamine. Lühivalem: Ole hea selles, milles ütled, et oled hea. Ja siis pane inimesed arvama, et oled veel parem. Siin osas peab raamatu autor kahte asja oluliseks väärtuseks persoonibrändi puhul: tõelised oskused, kui neid vajad ja eksperdi staatus. Eksperdi staatuse saamiseks pakutakse välja tavapäraseid tegevusi ajaveebi pidamisest, organisatsioonidega liitumisest ja kvalifikatsiooni tunnistavate diplomite saamisest kuni loengute pidamiseni. Unustada ei tohi kõigest sellest ka oma kliente teavitada kas siis CV-s või ajaveebi postituse näol.
3. Liftikõne lihvimine. Liftikõne on kui sinu personaalne maandumisleht veebis: see kirjeldab, kes sa oled, mida sa teed ja millega saad teisi aidata. Mida oma liftikõnet ette valmistades meeles pidada: * see ei tohiks kõlada ettevalmistatult või kui müügikõne. Sisu peab vastama kuulajaskonna eripäradele. Väikese kuulajaskonna puhul kasuta spetsiifilisemat liftikõnet, suurema kuulajaskonna puhul üldisemaid sõnumeid. Liftikõne peab vastama küsimustele: Kes sa oled? Mida sa teed? Mis teeb sind unikaalseks? Miks on see mulle [kuulajale] oluline? Pea meeles, et inimest huvitab eelkõige see, mida nemad sinust kasu võiks saada. Loe ka Inspiratsiooniblogi soovitusi “Kuidas ennast või oma ideed efektiivselt esitada?”
4. Blogimise kasutamine persoonibrändi kasuks. Ükski e-raamat või tänapäevane turundaja ei saa mööda „WEB 2.0 ajastul ei ole ühtki põhjendust, miks sa ei peaks blogima“ lausest. Oluline on see otsingu reitingute parandamiseks. Mida rohkem sa ajaveebile panustad, seda suuremad on kasud. Ajaveeb võib tõsta sinu persoonibrändi mitmel viisil: * ajaveebi pidamine võib panna aluse sinu, kui eksperdi tunnustuse saamisele, * ajaveebi lugejad võivad olla tulevased kliendid, * saad lojaalseid järgijaid toetama ka mitte-ajaveebi põhiseid projekte, * ajaveeb annab tuntuse, mis tähendab ka võimalust küsida suuremaid tasusid, * annab võimaluse luua teiste mõjukate blogijatega võrgustikke, * populaarseid blogijaid tihtipeale intervjueeritakse, mis võib viia sind uute publikuteni. See aitab tutvustada sinu oskusi ja ekspertiisi. Loe ka Siim Lepiski nõuandeid „Konkurentsieelis digitaalse persoonibrändiga“).
5. Kogu pakendi täiustamine. Persoonibrändi puhul tähendab pakend visuaalseid ja materiaalseid elemente, mis viitavad sinule: visiitkaardid, pildid, e-kirja allkirjad, logod, kuidas sa riietud, kuidas on sinu veebileht kujundatud ja nii edasi.
* Visiitkaardid – nimi, hüüdlause, mida teed ja mõned kontaktid on kõik, mida vajad.
* Pildid – kui sa just ei loo personaalset logo, siis sinu pildid töötavad seni samamoodi. Visuaalid, mida valid, peaksid sõltuma sinu positsioneeringust. Kui positsioneerid end kui lõbus, sõbralik, elav, siis peaks ka pildid olema naeratavad, vabades riietes. Autoriteeti näidata soovides peaks ka pilt vastav olema.
* Veebilehe ja/või ajaveebi kujundus: Kehv kujundus pole iseenesest halb, aga näitab sinu valmisolekut investeerida professionaalsesse veebi.
Kuidas kirjutada rokistaari elulugu?
Veebilehekülje „Minust“ esimesi ridu loeb tõenäoliselt kõige rohkem inimesi. Seega on ülesandeks teha need read nii huvitavad, et inimene jätkab lugemist ja saab sinu järgijaks.
Vasta küsimusele: Mida ma tahan kõige rohkem, et inimesed minust teavad ühe paragrahvi pikkuse tekstina? Lugeja põhiküsimus on tõenäoliselt: Kas sel inimesel on midagi mulle pakkuda? Mis teeb tema eriliseks, unikaalseks?
Mõned küsimused, millele võiksid vastuseid pakkuda:
• Kaua olen selles valdkonnas tegutsenud?
• Kas mul on formaalseid kvalifikatsioone?
• Millised on minu huvitavaimad ja mõjukamad saavutused?
• Kas olulised inimesed või meedia on minust rääkinud?
• Millised on minu huvitavaimad ja mõjukamad oskused?
• Kas olen töötanud kõrge profiiliga klientide jaoks?
• Kas olen kirjutanud ajakirjadele/ajalehtedele/ajaveebi?
• Mis on minu USP?
• Miks ma teen seda, mida ma teen?
• Mis teeb mind teistest inimestest, kes paistavad sarnased?
• Mis on minu jaoks oluline?
Seda, milliseid soovitusi Skellie annab suurema särina saamiseks, võid juba lugeda e-raamatust „Rockstar Personal Branding“ (pead liituma nende postiloendiga).
Lisalugemist:
“Kellele on persoonibränd kasulik?”
“Persoonibränd – Sinu edu tööriist”
“Raamatuarvustus: Maailm vajab, et sa tegeleksid asjaga, mida armastad”




Eesti