• et

Juhid arutlevad: eeskujuga juhtimine, naiste tugevused, ettevõtlus kui elustiil

See postitus sai alguse ideest võimustada ettevõtjaid ja juhte keskenduma oma tegevuse sisule, panema iseend, oma vajadusi ja saavutusi tähele ning mõtisklema selle üle, mida paljud meist iga päev teevad: loovad positiivseid muutusi läbi juhtimise ja/või ettevõtluse. Maailmas tähistatakse 19. novembril Naisettevõtjate päeva, mis viis mõttele rääkida naistega juhtimisest ja ettevõtlusest, veidi provotseerida ja samas aidata mõista, mis on kõige tähtsam. Selle mõnusalt pika ja väga sisuka intervjuu-postituse läbi lugemine on tohutult inspireeriv! Mina kindlasti sain siit suure laengu.

Mul on hea meel sinuni tuua seitse juhti ja ettevõtjat, kes on minu kui juhi tegevust väga isiklikult mõjutanud (nende seas on ka minu esimene ülemus), kelle kasvu olen ise juhendanud või panust kõrvalt jälginud. Minu arvates on kõik vastajad äärmiselt tugevad, silmapaistvad, südame ja kindla käega oma valdkonnas muutuste elluviijad, kellelt on palju õppida. Vastajate seas on:

  1. Reet Kost, Noorteagentuuri juht, SA Archimedes
  2. Heily Aavik, Agentuur La Ecwador OÜ asutaja ja ainuomanik
  3. Tiina Link, Innovation Norway Baltikumi direktor
  4. Mari Kooskora, EBSis dotsent, ärieetikakeskuse juhataja ning teadusajakirja Journal of Management and Change / EBS Review väljaandja.
  5. Krista Teearu, DStream Accounting ja Pilvebüroo ettevõtete omanik
  6. Moonika Lauba, Personaalkokk Moonika Lauba asutaja, personaalkoka teenuse pakkuja
  7. Annely Särglep, ettevõtja, Norra-Eesti Kaubanduskoja tegevjuht

Esitasin küsimused:

  1. Mida tähendab juhtimine, äri, ettevõtlus sinu jaoks?
  2. Kes on sinu lemmik juht või ettevõtja? Mis on temas erilist?
  3. Kas meedias või üldse vestlustess naissoost ettevõtjale viidates peaks kasutama eesliidet “nais-“?
  4. Mis on naiste suurim tugevus juhtimises ja äris?

Peale arutelu leiad ka iga vastaja suurima saavutuse ja pikema tutvustuse.

Head Naisettevõtjate päeva ning mõnusat lugemist!

1. Mida tähendab juhtimine, äri, ettevõtlus sinu jaoks?

Tiina Link: Inglise keeles on juhi kohta kaks sõna „leader“ ja „manager“. Maailmas, kus on järjest tähtsamaks muutumas inimesed, talendid, on rohkem vaja liidreid kui administreerijaid.
Liidriks olemiseks on vaja visiooni ja isiklikku eeskuju. Visioon eeldab suurema pildi nägemist, selleks on omakorda vaja aega, ruumi ja võimalust vaadelda asju distantsilt. Eeskujuks olemisel on oluline teada enda ja ettevõtte väärtuseid, nende järgi ise käituda ja teiste vastavat käitumist märgata ning tunnustada.
Äri, ettevõtlus – tunnetan, et lisaks omanikutulu teenimisele on järjest olulisem ettevõtmise laiem mõju. Usun, et tulevikuärid on need, mis on head nii ärile kui kogukonnale ja ühiskonnale laiemalt.
Krista Teearu: Eneseteostust, võimalus luua uusi ägedaid ideid ja neid teoks teha. Palgatöötaja tegutseb alati etteantud raamides. Ettevõtjana saad sa ise luua midagi uut ja palgata ise teisi inimesi, kes sind selle loomisel aitavad. Ehk nagu on praegu kirjas minu Facebooki kaanepildil – build your dream or someone will hire you to build theirs. Ma tahan olla pigem jõe voolamist oma eesmärgi nimel kasutav kala, mitte jõevoolus hulpiv puuleht.
Minu lemmikütlus – kui sa ise oma elu eest vastutust ei võta ja oma valikuid ei tee, oled sa aasta pärast täpselt samas seisus kui praegu. Juhul kui sul veab.
Mari Kooskora: Juhtimine mõistena Leadership tähendab liidriks olemist, st juht on oma käitumise ja tegevusega teistele eeskujuks. Äritegevus on inimtegevuse üks vorme, sest äri teevad ainult inimesed, mitte majad ega masinad, organisatsioonid koosnevad inimestest ja äritegevus on suunatud inimestele. Ettevõtlus on eneseteostus, kus inimesed teevad (ideaaljuhul) seda, milles nad on kõige pädevamad ja mille suhtes on teistel huvi ja vajadus.
Usun, et minu jaoks on olulisimad märksõnad ja väärtused – koostöö (sh partnerlus, suhtlemine, infovahetus, meeskonnatöö, -tunne, üksteise soovide ja huvidega arvestamine, kaasamine, osalus tegutsemisel ja juhtimisel, konfliktide juhtimine); vastutus (eeskujuks olemine, inimeste väärtustamine, hoolimine, tunnustamine) ja eetika (moraalne terviklikkus, inimlikkus, ausus, austus, hea tahe, õiglus, usaldus), need on head põhimõtted inimeste arendamisel ning nende järgmine aitab üheskoos saada veel paremateks.
Heily Aavik: Juhtimine, ettevõtlus ja äri on minu jaoks üks osa igapäevaelust, see on elustiil. Mul ei ole kunagi olnud kinnisideed, et tahan olla juht. Olles ettevõtlik, on paratamatu, et oled olukorras, kus tuleb inimesi ja protsesse juhtida. Kuna minu igapäevane töö sisaldab ettevõtete turunduslast strateegilist konsulteerimist, siis paratamatult mõtlen, kuidas ärid saaksid olla veel edukamad, kui nad praegu on. Olles ise ettevõtja, tunnetan väga suurt vahet, kas minu vastas istub ettevõtte päris omanik või on see omaniku personalijuhi poolt palgatud asjaajaja.
Moonika Lauba: Need kolm mõistet on minu jaoks omavahel tihedalt põimunud. Teadliku juhtimiseta ei saa olla edukas ükski ettevõtlus, äritegevus ega meeskond. Olgu see siis tegevuste, protsesside, meeskonna, aja või iseenda juhtimine.
Ettevõtlus on minu jaoks elustiil. Minu tegevusvaldkonnaks olev toitlustus on ühtlasi ka minu hobi. Armastan söögi tegemist ja kokkan ühesuguse kirega nii perele, sõpradele kui klientidele. Põhiliselt tegutsen üksi, aga suuremate ürituste puhul ka koos abilistega. Selleks, et oma teenuse ja tootega klient õnnelikuks teha, pean olema ise hästi juhitud ja oskama juhtida ka aega, protsesse ja inimesi.
Siinkohal meenub ühe inimese räägitud lugu, kes loobudes palgatööst ja hakates ettevõtjaks arvas, et nüüd on tal palju aega puhata. Tegelikkus oli tema jaoks aga see, et ta mõned aastad hiljem lõpetas ettevõtluse ja asus taas palgatööle, et lõpuks saaks puhata ka. Ilmselt võis ka siin olla tegemist enda ja ajajuhtimise küsimusega. Ühteviisi võib „uppuda“ ja end kaotada nii palgatöösse kui ettevõtlusesse juhul kui mitte võtta aega puhkuseks.
Reet Kost: Saan rääkida juhtimisest ja ettevõtlikkusest, sest äris ja ettevõtluses olen olnud seni vaid pealtvaataja ja tarbija rollis. Juhtimisele mõeldes olen pigem eestvedamise usku. Selles mõttes olen pannud oma praktikas kindlasti märksa rohkem rõhku inimeste võimekuse ja valmisolekute kujundamisele ning meeskonnas ühtse väärtusruumi loomisele. Juhtimissüsteeme ja kindlaid protsesse ning nende loomist olen seejuures ilmselgelt vähem tähtsustanud, kuigi annan endale aru, et need võivad olla vajalikud ning kasulikud.
Toetavat juhtimispraktikat viljeledes on oluline püstitada sihte ja eesmärke kolleege kaasates, julgustades ja toetades seejuures nende initsiatiivi ning andes piisavalt vabadust vastutuse võtmiseks ja iseseisvalt tegutsemiseks. Sama tähtis on olla olemas, kui keegi mõne keerulisema probleemi lahendamisel nõu või abi vajab. Leian, et iga inimene peab saama rakendada oma võimeid, töö kaudu oma potentsiaali avastada ning areneda, mistõttu tuleb juhil luua seda soodustavad tingimused.
Püüan teadlikult pigem oma tegevuse kaudu noorematele või vähem kogenud kolleegidele teenäitajaks ning inspireerijaks olla, kui et õpetan kedagi asju “õigesti” tegema. Nii jääb rohkem ruumi loovateks ja uuteks lahendusteks ja igaühel saab kujuneda oma käekiri. Kui tegutsetakse ühtses väärtusruumis ning ühiste eesmärkide nimel, on see suur lisandväärtus ja suurendab organisatsiooni võimekust kohaneda ja hoida sammu pidevalt muutuva ja areneva maailmaga.
Leian ka, et juht peaks sellise juhtimisstiili puhul olema ise ideede genereerija, algataja ja osalema aktiivselt eesmärkide saavutamisel. See on selline nö hands on lähenemine, kus juht ei saa ühise visiooni elluviimisest kõrvale jääda. Oluline on, et juht omaks visiooni, oleks uuendusmeelne ja eriti minu töövaldkonnas peavad eesmärgid olema ambitsioonikad, sotsiaalse närviga ning ühiskonda edasiviivad.
Annely Särglep: Minu jaoks on ettevõtlus või misiganes äri tegelikult projektijuhtimine. Juhtimine aga on segu oma valdkonna tundmisest, laiast silmaringist, eneseteadlikkusest, enesekindlusest, vastutusest, kommunikatsioonist, kuulamisest ja motivatsioonist. Juht tähendab eeskuju nii oma mõtetes, väärtustes, sõnades kui ka otse loomulikult tegudes. Walk the talk.

 

Juhtimine, ettevõtlus ja äri on minu jaoks üks osa igapäevaelust, see on elustiil. – Heily Aavik, Agentuur La Ecwador asutaja ja juht

2. Kes on sinu lemmik juht või ettevõtja?

Tiina Link: Mul on olnud rõõm ja privileeg töötada koos ühe Põhjamaade tippjuhi Anita Krohn Traasethiga. Tema päikeselisus ja kapasiteet on erakordsed. Ta on alati väga kohal, südamlik ja avatud jagama oma kogemusi (nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi). Tema põhimõte on olla nii aus, et poleks vaja energiat millegi varjamisele raisata ja ta on lahedalt julge. Väga nähtav ja kättesaadav, nii meedias kui sotsiaalmeedias. Ja kõige selle juures veel ilus, moodne ja naiselik naine. Super! Soovitan lugemiseks tema “Good Enough for the Bastards: Courage, vulnerability and credibility” raamatut. Ta on väga avatult kirjeldanud eri ettevõtteid ja väljakutseid, mis juhina ette on tulnud ja kuidas ta nendega hakkama on saanud.
Krista Teearu: Elon Musk. Visiooniga väga võimas tegudeinimene. Ta suudab mõelda väga suurelt, ilma tavapäraste piiranguteta ja reaalselt ka väga palju uut luua – varasemast ajast PayPal, praegu SpaceX ja Tesla. Tema energiatase on meeletult kõrge ja tahtejõud pööraselt tugev.
Mari Kooskora: Mul ei ole kindlat lemmikut, kuid mulle meeldivad juhid, kes on eelkõige inimlikud ning siiralt huvitatud oma inimeste heaolust ja arendamisest, kellel on kõrge usaldusväärsus ning kes on igas mõttes heaks eeskujuks. Eduka juhtimise taga on tihti kompetentne juht, kes väärtustab oma töötajaid, kaasab neid vajalikel hetkedel ning oskab maksimeerida oma töötajate potentsiaali.
Heily Aavik: Kuna olen oma teadliku elu jooksul kellegi alluvuses töötanud ainult 3 aastat, siis pole mul olnud, ega ole ka täna ühtegi konkreetset lemmikjuhti või -ettevõtjat. 20. aasta jooksul, mil olen oma ettevõtte alt turundusalaselt väga paljude erinevate ettevõtetega koostööd teinud, olen kohanud väga erineva suhtumise ja oskustega juhte. Olen alati arvamusel, et suurt ja toimivat ettevõtet on oluliselt lihtsam juhtida, kui täitsa nullist uus ettevõte oma ressurssidega üles ehitada. Ka hindan juhte, kes on suutnud pikaajaliselt ühte ettevõtet edukalt juhtida, see näitab juhi võimekust uuenduste ja turumuutustega kaasas käia.
Moonika Lauba: Minu jaoks on eriline juht või ettevõtja, kes väärtustab oma töötajaid. Kes hoolib inimeste vajadustest ja loob kõik tingimused, et töötajad annaksid endast parima ja tunneksid end vajalikena. On ise eeskujuks ja käitub ning tegutseb oma sõnadele vastavalt.
Olen ettevõtjana kokku puutunud juhtide/ ettevõtjatega ja märganud, milliste väärtushoiakutega nad on ja kuidas suhtlevad oma meeskonnaga. Lisaks väärtustavad nad ka minu pakutavat teenust. Koostöö nende ettevõtetga on alati soe ja siiras. Toon näiteks RMK, Starship Technologies, Jobbatical OÜ.
Reet Kost: Tõttöelda ma pole kunagi kedagi enda jaoks nö pjedestaalile seadnud. Mis ei tähenda aga seda, et ma ei imetleks mõne inimese, sh juhtide omadusi või konkreetsemaid tegusid. Olen selles mõttes üsna isepäine ja oma teed käiv inimene. Õpin elu- ja töösituatsioonidest ja väga erinevate inimestega interaktsiooni kaudu. Selles mõttes on mul ka väga vedanud, et minu töö on suurel määral rahvusvaheline ja kõrva taha panna on kogu aeg ja paljudelt.
Annely Särglep: Pean tunnistama, et ma olen erakordselt priviligeeritud olukorras, sest minu lähiringkonnas on väga mitu juhti, kes on, võib isegi öelda, et maailmatasemel. Ma siinkohal tahaks välja tuua need, kellel on minu (äri)elus väga oluline roll.
Anita Krohn Traaseth, kes on Innovation Norway CEO. See imeilus naine vaatamata oma ulmelistele saavutustele on erakordne oma lihtsuses ja konkreetsuses ning see, kuidas ta on sinuga rääkides 100% kohal on täiesti hämmastav oskus. Pole vahet, kas sa oled president või poemüüja. Tänapäeval räägitaksegi, et FOOKUS on uus IQ ning tema on selles küll absoluutne tipp. Anita usub, et täiust ega aega pole mõtet taga ajada ning haavatavust ei ole vaja tagasi hoida, sest see on inimlik. Anita armastab väljendit good enough. Peaasi, et usud (mittetäiuslikku) iseendasse ning et asjad tehtud saaks! Anita on suurepäraste väärtustega isik, kus põhirõhk on sõnal tasakaal. Lisaksin veel selle, et kõikidele rahvusvahelise kaaluga ärisaavutustele on ta suurepärane ema kolmele tüdrukule.
Helena Almqvist, kes on Norra innovatiivse smart textile tehnoloogiaettevõtte Protex Balti CEO, Minu Unistuste Päev MTÜ nõukogu esinaine ja Norra-Eesti Kaubanduskoja juhatuse esinaine. Helena on väga kena naine, ta on suurepärane kuulaja ja motiveerija. Tema on küll tõestuseks sellele, et kõiki naiselikke omadusi saab kasutada erakordse tugevusena äritegevuses. Helena suudab tekitada olukorra, kus sa tahad endast anda parima ja seda täiesti vabatahtlikult. Lisaks veel kindlasti elukestev õpe, mis on tänapäeva juhi vist üks olulisemaid eluviise. Helena kasvatab kahte poega.
Tiina Link, kes on hetkel beebiga kodus olev Innovation Norway Baltikumi regiooni direktor. Tiina ilu ja naiselikkus segatud erakordse ajukapasiteediga on tema tõeline relv, lisaks oskus hoida “100 palli õhus” ja absoluutselt kõik meelde jätta, on tema leivanumber. Juurde veel tema uskumatu kirg oma töö vastu, tema lakkamatu naeratus, siiras huvi vestluspartneri(te) vastu, armastus elukestva õppe suhtes ja suhtumine, et kõik on võimalik, on minusse sügava jälje jätnud. Tiina kõrval olen õppinud andma endast parima ükskõik mis olukorras ja see on mulle minu karjääris kõvasti kasuks tulnud.
Tahaksin veel eraldi mainida, et kõik need isikud on sisendanud minusse usku, mis omakorda julgustab mind aina kõrgematesse sfääridesse lendama ja ma olen selle eest erakordselt tänulik!

3. Kas meedias või üldse vestlustes naissoost ettevõtjale viidates peaks kasutama eesliidet „nais-“?

Tiina Link: See pole ehk vajalik. Nimi ju juba näitab kellega tegu. Selge on ka see, et naised ja mehed on erinevad, nii oma mõtlemiselt kui suhtlemiselt ja see ju rikastab.
Krista Teearu: Pigem mitte, aga nimetused võiksid olla pigem neutraalsed. Mitte meeskond, aga grupp. Mitte esimees, aga juhataja. Nimetada meeskonnaks ainult naistest koosnevat töörühma kõlab jaburalt ja naiskonnaks seda nimetada tundub jällegi madaldav.
Mari Kooskora: Arvan, et otseselt ei peaks, kuid kui mingil põhjusel vaja rõhutada naiste rolli ettevõtluses, siis on OK. Naiste ja meeste osalemine ettevõtluses ja juhtimises peaks olema igati tasakaalus. Meid on liiga vähe, et saaksime lubada endale pädevate inimeste kõrvale jätmist ning nende seisukohtadega mittearvestamist.
Heily Aavik: Mulle tundub rõhutamine naisjuht või -poliitik kasutamise puhul nagu mingi puudega. Minu jaoks on oluline, et hinnatakse minu tegevusi ning saavutusi, mitte seda, mis soost ma olen.
Ühel hommikul tööle sõites kuulasin autos Äripäeva raadiot ja stuudios oli Kristel Kruustük, kellelt Meelis Mandel küsis, et mis tema arvab, miks on Eesti nii vähe naisjuhte. Selle peale vajus roolis, ausalt öeldes, suu lahti. Huvitav, kuidas küll see Ärilehe peatoimetaja oma lugude jaoks inimesed leiab? Eestis on tegelikult palju naissoost juhte, võib olla tõesti ei juhi nad Swedbanki suuruseid ettevõtteid, aga oma väikese ettevõtte juhtimine tänases Eestis ja tänastes konkurentsitingimustes, on samuti märkamist ja tunnustamist väärt tegevus.
Moonika Lauba: Minu jaoks ettevõtja on ettevõtja. Peaks olema loomulik, et naine on ettevõtja, juht, poliitik jne. Mina enda puhul pole kunagi kasutanud väljendit naisettevõtja. Ka ei oota ega eelda ma, et minusse peaks kuidagi teisiti suhtuma või mind erilisemalt kohtlema kuna olen naine. Ettevõtja, juht, poliitik on eelkõige lihtsalt inimene ja soo välja toomine pole minu jaoks oluline.
Reet Kost: Juhist kõneledes ma sellise eesliite lisamist vajalikuks ei pea. Teisalt olen sõna tähendusele mõelnud näiteks kollektiivist rääkides. Minu juhitavasse sihtasutus Archimedese noorteagentuuri tiimi kuuluvad peamiselt naised ja selles situatsioonis on kuidagi imelik kollektiivi meeskonnaks nimetada. Isegi kui mehi oleks enamuses, oleks selle sõna kasutamine kuidagi ebasobiv. Antud lühikesest mõttearendusest käis juba kolm (kollektiiv, tiim, meeskond) erinevat nimetuse võimalust läbi aga päris õiget minu jaoks nende seas ei leidu.
Annely Särglep: Minu isiklik arvamus on see, et ei pea. See mõjub kuidagi ebakindlalt ja ennast õigustavalt ning tekitab isiku kohta tunnet, et “miks ta seda eraldi rõhutama peab”. Kui siis ehk olukorras, kus algselt on nimetuses sõna “mees” (a la esimees, siis on täitsa ok kasutada väljendit esinaine). Minu arvates peaks olema rõhk ikka tegudel, mitte sõnadel või eesliidetel. Naised, kes oma naiseliku juhtimisega edu on saavutanud, on jõudnud sama “kõrgele” kui mehed ja ehk kõrgemalegi ja kindlasti mitte mingit õigust või võrdsust taga ajades, vaid ikkagi oma tegudega tõestades, et nad on enesekindlad oma ala professionaalid.

4. Mis on naiste suurim tugevus juhtimises ja äris?

Tiina Link: Juhtimises – oskus olla südames. Südames on nii palju armastust ja jõudu, pea kõrval, kus on lisaks mõistusele ka hirmud. Olen elu ja asjade üle mõtiskledes aru saanud, et oleks nii hea, kui maailm oleks rohkem südametes kui peades. Selleks on vaja teha pause, enda sisse vaadata, oma sisetunnet märgata ja kuulata. Naised ju ka räägivad oluliselt rohkem kui mehed, see on meie mõtlemisprotsessi osa. Sellega on võimalik meeleolu luua ja ka inimestele väge anda – juhul kui meie sõnad on positiivsed. Eestlased on tihti kriitilised, seda nii enda kui teiste vastu. Just naistel on võimalik läbi oma teadliku keelekasutuse üldist tausta positiivsemaks muuta, uskuge see annab nii palju head olemist juurde!
Äris on naiste tugevus oskus mõista naistest klientide mõttemaailma. Ärisid, kus otsusetegijaks on naistest kliendid on järjest enam. Ja nii naistest kui meestest koosnevad tiimid ka majanduslikult edukamad.
Krista Teearu: Naised suudavad hästi koostööd teha ja luua ettevõtteid (või muid struktuure) nii, et see on pikaajaliselt kasulik kõigile osapooltele – neile endale, töötajatele, klientidele. Võib-olla nende ettevõtted ei kasva nii kiiresti ja ei loo Teslasid, aga seevastu toovad need ühiskonda väga vajalikku stabiilsust ja positiivsust. Täiesti OK on minna ka tavapärast äritegevuse teed või arendada hoopiski startuppi. Oluline on mõista, et sul on võimalik valida endale sobiv tee ja elustiili-äri on väga inimsõbralik ja igati hea variant.
Mari Kooskora: Usun, et naiste osakaalu suurenemine juhtivatel positsioonidel on ainult aja küsimus ja naiste roll maailmas ning ka Eesti ühiskonnas on juba muutumas. Seetõttu ongi 21. sajandil juhtimises tähtsaimaks küsimuseks justnimelt muutus nii naiste endi kui ka ühiskonna suhtumises ja naiste enesekindluses ning usus oma võimekusse. Lisaks võib väita, et need ajad, kus naised pidid edu saavutamiseks õppima mängima meeste mänge, on möödas ja tegelikult on täna meestel soovitav õppida hoopis naistelt.
Kuna ettevõtted liiguvad järjest rohkem suunas, kus on tähtsal kohal hoolivus ja koostöö, siis peaks naiste kasutatav juhtimisstiil, mis väärtustab ja sisaldab interaktiivsust ning ümberkujundavat juhtimisstiili sobima neile paremini. Juhtimist, millele on iseloomulik individuaalne lähenemine, intellektuaalne stimuleerimine, inspireeriv motiveerimine ja idealiseeritud mõju ning mis sobib hästi töökultuuriga, kuhupoole uuenduslikumad ettevõtted täna liiguvad, peetakse omasemaks just naistele.
Samas võib aga öelda, et piirid nö mehelike ja naiselike juhtimisstiilide vahel on hägustunud ja kuna kõige edukamad on just tasakaalus organisatsioonid ja ühiskonnad, siis võiks 21. sajand olla heade ja võimekate juhtide sajand, kus pole vahet, kas juhiks on naine või mees.
Heily Aavik: Naiste suurim tugevus on stabiilsus ja pikaajaline vaade, kaine ja kaalutletud otsuste tegemine. Naiste ärikultuur ja äriajamise viis on kordi eetilisem kui meestel.
Moonika Lauba: Arvan, et naiste suurim tugevus juhtimises ja äris on intuitsioon ja empaatiavõime. Kindlasti on neid omadusi ka paljudel meestel. Naistel on suurem võime tajuda inimeste vajadusi ja seda eelkõige teenuste pakkumise juures. Mehed tajuvad rohkem inimeste tehnilisi vajadusi.
Reet Kost: Mulle ei meeldi üldistada, sest nagu inimesed, nii ka juhid on kõik erinevad ja ainulaadsete isikuomaduste ning omaduste kombinatsioonidega. Sellele küsimusele tõsimeeli vastates peaks hakkama naisi meestest eristama ja nii jõuame Marsi ja Veenuse teemani, millest on väga huvitav mõelda ja rääkida, kuid päeva lõpuks taandub siiski kõik konkreetsele inimesele, tema kasvatusele, kogemustele, hoiakutele, intuitsioonile, tundlikkusele, tajudele, käitumisele jne, jne.

Minu kui juhi suurim tugevus on enesekindlus, julgus, motiveeritus, paindlikkus ja kõrge saavutusvajadus, mis on komplektis tugeva vastutustunde, töövõime, kohanemisvõime ja sotsiaalse tundlikkusega. Mine võta kinni millised neist on rohkem nais- kui meesjuhte iseloomustavad tunnusjooned. – Reet Kost

Annely Särglep: Mina usun väga naiste ja meeste erinevusse ning sellesse, et mõlemad pooled täiendavad teineteist. Naiste tugevusena tooksin eelkõige välja holistilise maailmavaate ning detailide nägemise suures pildis. Lisaks tundub, et naistele on kergem ja omasem kuulata ja nö kohal olla ning nad mõjuvad tasakaalustavalt. Naised soovivad lisaks eelnevale tuua ettevõtlusesse sotsiaalset vastutustundlikkust ja transparentsust. Naised on enamasti suurepärased motiveerijad ning praegu pehmete väärtuste eest seisjad, mis on mulle isiklikult väga hingelähedane teema. Pehmed väärtused on varasemalt kuidagi väga tagaplaanil olnud, kuid see on õnneks jõudsalt muutumas. Tänased uuringud näitavad, et näiteks töötajate vaimse tervisega tegelemine ning sellesse investeerimine, toob nii lühemas kui pikemas perspektiivis ettevõttele lisaks töötajate heaolule ka märkimisväärset rahalist kasu.

Küsimustele vastanute saavutused ja tutvustus

Heily Aavik

Heily Aavik

Enda suurimaks saavutuseks, mille üle tunnen ääretut uhkust on see, et asutasin 20 aastat tagasi laenu võttes oma ettevõtte, mida olen suutnud vedada läbi kahe majanduskriisi, üle elanud lahkunud töötajate ülelöödud klientidest tekkinud augud ning vastu pidanud ”kauboi kapitalismi” stiilis äri ajavate ärimeestega koostöö. Ma olen 20. aasta jooksul loonud paljudele Eesti ettevõtetele lisandväärtust ja andnud üle 100 inimesele tööd. Olen pidevalt tegelenud turundusvaldkonna populariseerimisega, olles 7 aastat Eest Reklaamiagentuuride Liidu liige ning panustanud oma turundusalaste teadmistega heategevusprojektidesse nagu Noored Kooli, Toidupank, ERSO jne.

Olen Agentuur La Ecwador OÜ asutaja ja ainuomanik aastast 1997. Lisainfot minu kohta leiab Wikipediast.

Moonika Lauba

Moonika Lauba

Minu suurim ja tähenduslikum saavutus oli julgus vastu võtta otsus teha oma elus muutus, jättes seljataha pikaajaline ja stabiilne palgatöö periood, luua oma ettevõte ja hakata pakkuma personaalkoka teenust. Siinkohal tänan ka Liisi grupicoachingut, mis oli mulle just sellel otsustamise ja ülemineku perioodil toeks ja suunajaks. Abiks on olnud ka kõik aastate jooksul omandatud kogemused ja teadmised ning varasemad koostöökontaktid. Ma pole kordagi kahetsenud oma otsust. Põhiline on usk iseendasse ja oma tootesse/ teenusesse. Iga hea tagasiside kliendilt mõjub samuti innustavalt ja annab kinnitust, et see mida teen on oluline, vajalik ja läheb korda. Tunnen, et olen enda üle tõesti uhke.

Kokanduses olen olnud tegev u 20 aastat, sellest 10 aastat juhtinud ka meeskonda (keskmiselt 25. liikmelist). Ettevõtjana olen tegutsenud 1,5 aastat. Oma ettevõttega Personaalkokk Moonika Lauba pakun personaalkoka teenust nii eraklientidele kui ettevõtetele, olgu siis tegemist väikeste sündmuste või suuremate üritustega. Viin läbi ka töötubasid ja ühiskokkamisi. Lisainfot saab minu Facebooki lehel.

Tiina Link

Tiina Link. Foto: Maiken Staak/Anne & Stiil

Minu jaoks on saavutuseks eelkõige nende inimeste, kellega aegade jooksul koos asju on tehtud, siiras tunnustus ja tänu ning nii hea on näha teiste arengut! On suur asi tunda erakordset usaldust – nagu Norra jaoks Balti riikides majandusesindaja tööd tehes, mida mujal teevad selle riigi kodanikud ise. Või olla valitud sealse mõjuvõimsaima äriarendusettevõtte Innovation Norway nõukokku – välismaalasi on Norra ettevõtete nõukogudes üliharva.
Rõõmu teeb ka uute innovaatiliste asjadega tegelemine. Norra on suurim keskkonnasõbralike äride rahastaja Balti riikides – osad neist on väga hästi kasvama läinud! Pidevalt ise rahvusvahelist tööd tehes tundsin vajadust kompetentsi järgi kuidas virtuaalselt võimalikult hästi koostööd teha. Panime siis koolikaaslastega kokku virtuaaltiimide parimate praktikate kogumiku. Ülivajalik knowhow võrgustuvas maailmas!

Mulle öeldakse tihti: “oled päike… tõmbad teisi ligi – inimesi, ideid, resursse …“. Olen nüüd juba paarkümmend aastat juht olnud. Kusjuures juhiks on mind alati pandud, mitte et ise oleks tahtnud (naerab). Naeratan praegu mõttes nendele meestele mõeldes. Praegu olen emapuhkusel ja võluvas beebimaailmas. Ühendust saab ja mu töiste tegemiste kohta infot LinkedInis.

Krista Teearu

Krista Teearu

Minu suuremaks saavutuseks võib pidada Pilvebüroo blogi ja Facebooki gruppi, mille kaudu olen innustanud paljusid inimesi oma ettevõttega alustama – selgitades keerulisi finantsteemasid lihtsalt lahti. Pilvebüroo Facebooki grupp on täna, pea 4000 liikmega, Eesti suurim ettevõtlusteemaline grupp ja raamatupidamise-maksude-finantsteemalisi blogisid on ka päris vähe. Suurim eneseületus on kahtlemata see, et ma olen endas suutnud vabastada loomingulisuse – kirjutada raamatuid ja lugusid, julgeda esineda ja juhtida ja koolitada, mõelda välja uusi asju ja neid ellu viia. Ettevõtjana olen palgatöö kõrvalt toimetanud pea viis aastat – selle aasta lõpus tulen lõpuks palgatöölt ära ja hakkan ainult enda ettevõtetega toimetama.
Tänaseks on mul kaks ettevõtet. DStream Accounting’us http://dstream.ee/ on minu ja mu äripartneri eesmärgiks luua kaasaegne tark raamatupidamisbüroo, kus sisendandmed töödeldakse automaatselt ja väärtustloovaks osaks on õigesti koostatud raportid ning nendel põhinevad nõustamisteenused, mis aitavad ettevõtjatel oma eesmärke märksa kiiremini ja jätkusuutlikumalt saavutada. Tänaseks on meil juba 4 raamatupidajat, kliente pea 60 ja ettevõte kasvab väga kiirelt.
Pilvebüroo https://pilvebyroo.ee/ kaudu ma müün e-raamatuid ja videokursuseid, pakun konsultatsioone ja kogemuscoachingut ning viimase uuendusena juhin ka Raamatupidajate Profiklubi – internetipõhist tugevate raamatupidajate enesearengugruppi. Kirjutan blogi ja haldan Facebooki ettevõtlusteemalist gruppi.

 

Reet Kost

Reet Kost

Noorteagentuur on Sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus, mis tegeleb noorte, noorsootöötajate ja noortevaldkonna arengu toetamisega ning rahvusvahelise koostöö edendamisega. Noorteagentuur tegutseb 1997. aastast alates. Noorteagentuuri visiooniks on “Aitame Eestil kasvada!“.

Olen Noorteagentuuri juhtinud ja arendanud selle asutamisest peale ehk 20 aastat. Küllap on minu tähenduslikumaks saavutuseks SA Archimedese noorteagentuuri, kui pidevalt edasiareneva ja noorte ning noortevaldkonna muutuvaid vajadusi arvestava ning rahvusvaheliselt tegutseva noortevaldkonna riikliku kompetentsikeskuse nullist ülesehitamine.

Loe lähemalt siit: www.noored.ee

Kirjuta mulle: Reet.Kost@archimedes.ee või LinkedInis

Annely Särglep

Annely Särglep. Foto: Olga Makina

Nõukaaegse pärandi vaatenurgast (kus ise mõelda ja vigu teha ei tohi) lähtudes võin öelda, et suurimaks saavutuseks julgen pidada oma ebaõnnestumiste ning foobiatega silmitsi seismist ning nendest õppides sirge seljaga edasi liikumist. Olen omandanud startup’liku mõtlemise, kus tähistada ja oluliseks tuleb pidada nii iga õnnestumist kui ka ebaõnnestumist. See kõlab küll klisheena, aga võta oma ebaõnnestumisest parim, tõuse ning liigu julgelt ja rõõmsalt edasi! Veel üheks oluliseks saavutuseks on see, et ma ei võta enam asju isiklikult ning sellega tuli minu ellu erakordne kergendus. Kergendusena mõjub ka teadmine, et pole olemas õiget ja valet, vaid iga valik toob endaga kaasa lihtsalt erineva kogemuse.

Olen ettevõtjana erinevaid kogemusi kogunud juba aastast 1999. Olen lisaks ettevõtjana toimetamisele ka Norra-Eesti Kaubanduskoja tegevjuht ning aitan Norraga seotud ettevõtetel läbi koostöö edu saavutada. Lisaks olen käivitamas koos kahe oma kursusekaaslasega (rääkides elukestvast õppest, olen jällegi ülikoolis ja sedakorda Tallinna Ülikoolis rahva tervise kohta õppimas) ühte mahukat projekti, et meie inimeste terviseteadlikkust tõsta ning tervislikke valikuid kergemaks teha.
Kontakti saab LinkedInis

Mari Kooskora

Mari Kooskora

Olles siiralt huvitatud Eesti riigi majanduse ning ettevõtluse arendamisest. Mul hea meel, et olen saanud õppejõu, koolitaja ning eksperdina laiendada inimeste silmaringi, tõsta (tulevaste) ärijuhtide ning ettevõtjate teadlikkust inimesi ja teadmisi väärtustavatest organisatsioonidest, juhtimisest, jätkusuutlikust äritegevusest ning ettevõtlusest. Olen seeläbi aidanud neid valdkondi edasi arendada nii Eestis kui teistes riikides. Tänaseks olen aktiivselt tegutsenud selles valdkonnas peaaegu 20 aastat ning kõige suuremaks saavutuseks loen 170 juhendatud ja edukalt kaitstud lõputööd (peamiselt magistritöid, sh ka üks doktoritöö) ning organisatsioonides läbi viidud muudatusi, mis on olnud inspireeritud minu koolitustest. Vahvaks pean ka ootamatult saadud kutset ja head kogemust viia läbi magistrikursus Cambridge ülikoolis. Rahvusvaheliselt aktiivsena on õnnestunud luua ülemaailmne mitmesajast inimesest koosnev kontaktvõrgustik, kellega saan võimaluste tekkimisel erinevaid koostööprojekte arendada.
Töötan EBSis dotsendi, ärieetikakeskuse juhataja ning teadusajakirja Journal of Management and Change / EBS Review väljaandjana.

Peale 6 aastat tegevust turunduse ja avalike suhete vallas liitusin akadeemilise maailmaga ning hakkasin edendama ärieetikat Eestis. Seda tööd olen tänaseks teinud peaaegu 18 aastat, sh õppetööd lisaks Eesti erinevatele ülikoolidele ka Leedus, Soomes, Sloveenias, Lätis, Norras, Prantsusmaal, Šveitsis ja Suur-Britannias. Erinevaid ainekursuseid olen õpetanud on ligi 20 ja seda kolmel tasandil, st bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes ning lisaks teinud täienduskoolitusi organisatsioonide juhtidele. Peamised valdkonnad on eetika ja vastutustundlikkus äritegevuses ja juhtimises, jätkusuutlik areng, mitmekesisus ja naised juhtidena.

MA sain ärijuhtimises TTÜst, MBA – EBSist ja doktorikraadi Jyvaskyla ülikoolist, Soomes. Kokku olen tänaseks juhendanud üle 170 edukalt kaitstud lõputöö, millest suur osa on magistritööd, sh ka üks doktoritöö. Oma valdkonnas olen kirjutanud ja avaldanud kümneid artikleid ning 25 lühikaasust, teinud esitlusi kohalikel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning seminaridel ja ise neid ka korraldanud. Olles mitmete rahvusvaheliste võrgustike liige, sh European Business Ethics Network (EBEN), EABIS CSR Research Network, IESE BS Alumni, Transparency International Estonia ja Business and Professional Women Association jmt ning Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige, tegelen aktiivselt eetika ja vastutustundlikkuse valdkonna arendamisega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Valiku avaldatud artiklitest leiab siit.

 

Küsimused koostas ja teema tõstatas Liisi Toom

Liisi Toom. Foto: Arp Karm

Olen Persoonibrändi Agentuur OÜ asutaja, persoonibrändi termini ja mõtteviisi juurutaja Eestis, persoonibrändi mudeli ja auditi koostaja juhtide, ekspertide ja ettevõtjate enesearengu juhendamiseks, professionaalse kuvandi tugevdamiseks ning ettevõtlusedu suurendamiseks. Persoonibrändi sõna ja olemuse tutvustamine on minu viimase 10 aasta isiklik mainekujundusprojekt, mille vilju on täna igal pool näha: ülikooli lõputöödes, meedias, agentuuride ja juhtide sõnavaras ning mis veel tähtsam: inimeste isikliku eneseteostusvõime ja -usu tõusus.

Olen pea kümne aasta jooksul koolitanud ilmselt tuhandeid ja individuaalselt juhendanud mitukümmend spetsialisti, juhti ja (alustavat) ettevõtjat, kes soovivad oma potentsiaali rakendada ja teha midagi tähenduslikku. Minu jaoks on oluline, et protsess oleks igaühe puhul individuaalne, õige tempoga ja põhineks isiklikel väärtustel. Seetõttu kujundasin persoonibrändi-mõtteviisi, mis laseb keskenduda tõelisele sisule, unustamata vajaliku turunduse poole. Oled teretulnud sellest kasu saama läbi juhtimise ja persoonibrändi blogi, mis ilmselt on esimene ettevõtlusalane juhtimis-, karjääri- ja brändingublogi Eestis, mis siiani ka alles. Minuga saab ühendust LinkedInis.

Suur tänu Aiki Pärlele, kes teksti toimetas ja korrigeeris

Jäta oma kommentaar